17

Elektrilevi langetab võrguteenuse hinda

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

igas_10ndas tarbimiskohas pole viimastel aastatel elektrit tarbitud

Igas kümnendas tarbimiskohas pole viimastel aastatel elektrit tarbitud. Kaart: Elektrilevi

Elektrilevi esitas Konkurentsiametile taotluse võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsendi võrra alates 1. juulist. Võrgutasu väheneb enim ettevõtetele. Teise muudatusena rakendub alates 2018. aastast püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit pole aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud aastas kokku vähem kui 250 kilovatt-tundi.

“Hinna langetamisel on oluline roll Elektrilevi efektiivsuse kasvul, mida on võimaldanud kaugloetavate arvestite paigaldamine ja kokku hoitud tegevuskulud. Samuti on hinnale soodsalt mõjunud finantskeskkond,” sõnas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere ja lisas, et teenuse hinna jätkuvaks odavnemiseks tuleb kaasata klienti ja kohandada selleks hinnakujundust.

Hinnalangus avaldab enim mõju ettevõtetele, kellele keskmine hind väheneb ligikaudu 8 protsenti. Ühtlasi muutub ettevõtetele hinnakujundus selliselt, et teenuse maksumus hakkab enam sõltuma võrguühenduste arvust ja nende läbilaskevõimest. See kaasab kliendi kohandama tema jaoks hoitava võrguressursi võimalikult vastavaks tegelikele vajadustele.

Koduklientidele on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides on muutus erinev. Võrguteenuse maksumus mõnevõrra väheneb suurema tarbimismahuga ehk püsitasuga pakettides ja hind jääb samaks püsitasuta ehk üksnes kilovatt-tunni hinnaga pakettides.

“Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,” selgitas Mere.

Valmisolekutasu aitab hoida võrguteenuse hinda võimalikult madalal

Suurema muudatusena rakendub alates järgmisest aastast võrgu valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit ei ole tarbitud või on seda tehtud aasta jooksul vähem kui 250 kWh. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017.aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Valmisolekutasu eesmärk on hoida teenuse hind mõistlikuna ka pikemas plaanis. Täna on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada. Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral  ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus. Näiteks ootab uuendamist nii kasutusvalmiduse säilitamiseks kui ka elektriohutuse tagamiseks enam kui 1000 kilomeetrit liine, millest pole aasta jooksul ühtki kilovatt-tundi elektrit edastatud. Selleks kuluks ligikaudu 16 miljonit eurot.

Valmisolekutasu kaasab kliendi läbi mõtlema, kas ja millise tugevusega võrguühendust tal on vaja. Juhul, kui klient näeb võrguühendusel väärtust, on põhjendatud selle valmisoleku hoidmisse ka teatud määral panustada. „Püsitasu aitab aru saada, millises osas võrk enam kellelegi väärtust ei loo ja alles jätta see, mis on klientidele oluline. Nii ei pea me tegema ebamõistlikke kulutusi ja saame töökindlust kasvatada klientidele vajalikel liinidel,” rääkis Mere.

Lõplikud hinnad ja nende jõustumise aeg täpsustuvad pärast hinnakirjade kooskõlastamist Konkurentsiametiga. Eeldades uue hinna jõustumist alates juulist, peavad hinnakirjad kinnitatud ja avaldatud olema 3 kuud varem ehk hiljemalt aprilliks. Hindade kinnitamise järel saadab Elektrilevi muudatustest mõjutatud klientidele kirjad. Igakuine püsitasu, mis alates järgmisest aastast rakendub tarbimiskohtades, kus 2017. aasta jooksul on tarbitud elektrit vähem kui 250 kWh, jääb sõltuvalt peakaitsmest vahemikku 2-5 eurot.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
KuuseTatt
KuuseTatt

““Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,” selgitas Mere.”
Kui ülalpidamine ei sõltu palju elektrit tarbitakse, siis miks kliente maksustatakse tarbitud mahu alusel?

järjekordne
järjekordne

rahva lollitamine, langetatakse mõni sent ja kohe lisatakse püsitasu. Pole küll aru saanud kui suur see on aga hõisata rahvale nagu midagi odavneks, no sorry, valetate.

kk
kk

Elektri säästmist uus kord küll ei soosi. Suvilaomanikel on odavam ju 250 kW aastanormi täis saamiseks ilma kütta, kui järgmisel aastal iga kuu 5 eurot “trahvi” maksta.

Vanamees
Vanamees

Võõras mure – meil on, Jumal tänatud, Imatra.

Imelik
Imelik

Nagu näed tänasest Imatra avaldusest, ei ole

Mnjah:)
Mnjah:)

Lahe on see, et kui tellite takso ja panete selle ootama siis maksate rõõmsalt ootetasu. Samuti kui ei vaata kalendrikuus kordagi televiisorit läbi kaabeltelevisiooni siis maksate rõõmsalt kuutasu. Aga kui suvilas käite kord aastas ja tahate elektrit saada siis ei ole nõus tasuma tehtavaid kulutusi, mis kindlustavad teie liitumise ja elektri olemasolu (loe teised võiksid kinni maksta). Küll mõnedel on see arusaam valikuline.

kirves
kirves

kiidan elektrile püsitasu kehtestamine igati heaks ja teen ettepaneku et ka iga kauplus ja asutus kehtestab külastajatele püsitasud, sest nad kindlustavad meie ellujäämise ja heaolu

Imelik
Imelik

Ega ikka ei kindlusta. Poodi ei asutata sulle ukse ette ja seal ei oota aasta otsa müüja, et sa millalgi suvel oma “krõpsupakki” ostma tuled.
Võrdlus oleks kohane, kui pood oleks kohustatud sulle ukse ette müügiautomaadi panema , ning seal teatud kaubavaliku ja töökindluse tagama, et sa suvel oma “krõpsupaki” kätte saaksid.
Elementaarne majandusalane õpe koolides on hädavajalik ( ka täiskasvanutele)!

selgeltnägija
selgeltnägija

niikuinnii pletime kinni ka kauglugeja arvesti omaelektrikulu ja üleüldse- sellistest puukidest peaks vabanema, st. puudub konkurents ja on üleüldine monopol , ühesõnaga; ärmatamine jätkub, väljapääs on tõsta keskmine pension euroopa keskmise tasemele, ehk 1500 euroni, siis nagu ei paneks neid moosivargaid tähelegi

Imelik
Imelik

Tasub meeles pidada.
a) pole olemas ühtegi teenust, mida tarbija koos “viledega” kinni ei maksa
b) monopol kehtestatakse riigi poolt olukorras, kus vabaturg ei toimiks või halvendaks oluliselt teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust
c) antud teenuse tarbimine ei ole kohustuslik

???
???
Aga kui suvilat teenindava alajaama taga on niikuinii terve küla? Millega mu suvilasse viivad 4 postivahet siis firmale kulutusi juurde toovad? Kui laseksingi juhtmed posti küljest lahti lõigata, kas liinifirma hakkaks olemasolevat alajaama teise, väiksema võimsusega jaama vastu vahetama? Ei hakka. Ja teiseks. Kui mu maamaja juurde kuuluvad mõned hektarid on täis pikitud naabrite ja alajaamani viivaid elektriposte ning madalal rippuvaid traate, miks peaksin neid praktiliselt tasuta taluma? Saag kätte ja maa vabaks! Kolmandaks. Vean kihla, et kui maale püsivalt tagasi elama koliksin, küsiks elektrifirma varasema elektrivarustuse taastamise eest jõhkrat nelja-viie nulliga tasu. Aga alajaam on ikka toosama mis mullu… Loe rohkem »
Imelik
Imelik
Majanduses “aga kui” ja “niikuinii” ei eksisteeri. Majanduses loeb kalkulatsioon. Väide on, et aastas vähem kui 250 kWh elektrienergiat tarbivad kliendid, tekitavad keskmise võrgutasu näol kulu teistele klientidele, mida saaks kompenseerida püsitasu sisseseadmisega neile ja keskmise võrgutasu langetamisega. Tegelikkuses võib olla, et ka terve teie küla varustamine elektriga ei ole majanduslikult mõtekas. See ei ole antud juhul arutuse koht, seega oma 4 posti ei maksa sul “arvutusse” sisse tuua. Piltlikult, taob näiteks mõni suurem ettevõte oma energia hinnaga kinni suurema osa võrgule kuluvast, ning siis istub seal otsas suur osa kliente, kes ei tarbi midagi (loe panus 0). Ei oska… Loe rohkem »
kk
kk

Kas siin käivad mitteläänlased kommenteerimas? Läänemaal pakub võrguteenust ju hoopiski Imatra Elekter.

kirves
kirves

eeskuju on nakatav

toop
toop

See püsitasu on tõesti geniaalne idee. ..ise poleks kunagi selle peale tulnud,et pean maksma asja eest mida ei tarbi 250kw aastas. Suvilas ainult suviti puhkuse ajal . ..vahest 150 kw tuleb kui sedagi. Edu teile energia mehed.

lüpsja- karjatalitaja
lüpsja- karjatalitaja

oskavad ikka rahva lüpsmiseks põhjendusi leida, nagu ka selleks , miks nad kõik (elektriametnikud) peavad ametiautodena kalleid maastureid omale p.rsealla muretsema. neile peaks peale panema sisseistumistasu, selline mõõtja autole peale, iga sisse/välja maksab oma palgast, kui on suurem kui 250 eur. kuus.

Nii ongi!
Nii ongi!

Ühe käega näpuga annan, teise peoga krahman! Tore vähemalt, et monopol eesi energia mul elektriseadmelt 5% võrra vähem tolmu pühkimas käib, saavad veidikene rohkem puhata. Nüüd hakkab ju püsitasu lausa mittemillegi eest neil tasku poole veerema!

wpDiscuz