Õlletootjate liidu hinnangul kaotab riik eesolevate maksutõusude mõjul 2018. aastal nii lahjade kui kangete alkohoolsete jookide aktsiisilt ja käibemaksult ligi 150 miljonit eurot võrreldes planeerituga. Foto: Urmas Lauri
Aktsiisilaekumised näitavad, et 2016. aastal oli Eesti õlleturg 8% ja muu lahja alkoholi turg 13% võrra väiksem võrreldes 2015 aastaga ning koguseliselt müüdi Eesti siseturul lahjat alkoholi aasta varasemaga 3,4 miljonit liitrit ja õlut 9 miljonit liitrit vähem, piirikaubanduse näol kaotas Eesti maksudena Lätile üle kümne miljoni euro, teatas õlletootjate liit oma pressiteates.
“Turu oluline vähenemine ei tähenda aga Eesti inimeste tarbimise vähenemist, sest täiendavad alkoholikogused toodi sisse Lätist,” lausus Eesti õlletootjate liidu tegevjuht Peeter Võrk. “Eriti suure hoo sai piirikaubandus sisse suvel ja aasta teisel poolel, mil riigisisese müügi langus oli igakuiselt vahemikus 10-15 protsenti.”
Lahja alkoholi müügist jäi aktsiisi- ja käibemaksuna saamata arvestuslikult 10,1 miljonit eurot. “Valdav enamus sellest kaubast osteti Eesti-Läti piirilt ning võib ilma liialdamata öelda, et lühinägeliku aktsiisipoliitika tulemuseks on kodumaise majanduskeskkonna arvelt maksuraha suunamine Lätti,” märkis Peeter Võrk.
Õlletootjate liit on seisukohal, et lahja alkoholi jätkuv järsk aktsiisitõus tänavu ja järgmise aasta alguses intensiivistab oluliselt nii Eesti turu kahanemist kui ka Läti-suunalist piirikaubandust. “Aktsiisi järsk tõus sel ja järgmisel aastal muudab hinnaerinevuse Eesti ja Läti vahel ligi kolmekordseks, mille mõju siseturule võib ulatuda kuni 50 protsendini,” lausus õlletootjate liidu tegevjuht.
Õlletootjate liidu hinnangul kaotab riik eesolevate maksutõusude mõjul 2018. aastal nii lahjade kui kangete alkohoolsete jookide aktsiisilt ja käibemaksult ligi 150 miljonit eurot võrreldes planeerituga.