Teisipäeval kirjutasid Ridala valla ja Haapsalu linna esindajad Haapsalu toomkirikus pidulikult ühinemislepingule alla. Vald ja linn eksisteerivad senisel kujul veel vähem kui aasta, seejärel jääb Ridala vallast vaid mälestus. Ridala volikogus tuliseid vaidlusi põhjustanud nimeküsimus on näiliselt lahendatud, tuha all aga hõõgub tuli edasi. Täna koguneb Ridala pastoraadis rahvakoosolek, et arutada, kas annaks veel päästa, mis päästa annab. Kui ükski paik ei kanna enam Ridala nime, siis tuleb see paik luua – ühendada neli küla ja nimetada ümber Ridalaks.
Ühest küljest on see mõistetav. Tõenäoliselt ei pea ka kõige veendunumad ühinemise pooldajad, ka linnainimesed õigeks, et vallast ja linnast moodustuvast omavalitsusest saab linn, kus asuvad külad ja talud, karjamaad ja kartulipõllud. Maainimestel aga on peale selle ka tuline kahju Ridala nimest. Rahvas ongi Ridala nime ise põlistama asunud – vald võeti, aga nime võtta ei saa. Oma nime eest võitlemises pole midagi halba. Samuti on mõistlik ja igati loogiline, et Ridala nime kandev küla moodustub just Ridala kiriku ümber.
Teisest küljest, kas üks nimi, olgu või Ridala, saab tõepoolest olla nii tähtis, et selle eest ära anda neli – Vilkla, Kolila, Lõbe ja Liivaküla? Ka need on iidsed nimed, iidsemadki kui Ridala. Argument, et Ridala küla on neil maadel olnud, pole eriti veenev. See eksisteeris paarkümmend aastat, 1970ndate lõpust 1990ndate lõpuni, et seejärel ajalukku kaduda. Ridala nimi kiriku ja kihelkonna nimena on ju alles ja jääb alles ka edaspidi. Ega kihelkond ole mõni külanõukogu või rajoon. Aeg on näidanud, et külanõukogud ja rajoonid tulevad ja lähevad, aga kihelkonnad jäävad. Nimemuutjad tahaksid neli ühe vastu justkui ajalooga mingit oma kaupa teha, aga see kaup, tundub, ei ole oma hinda väärt.
Lisaks veel juurde, et Martna vana nimi oli Ummere, veel enne Pôhjasôda ei teatud mingit Martnat. Nii ka Lääne-Nigulaga, see nimi tuli hoopis hiljem. Kôik need kolm – Ridala, Nigula ja Martna – on tegelikult 18 – 19.saj leiutised.
Ridala nime üle vôib lôpmatuseni heietada. Kasvôi sedamoodi, et millal temast ôieti Ridala sai? Ja kas üldse Ridala ongi ôige? Saksa keeles oli ta Röthel vôi Röttell, ladina keeles Rotalia ja skandinaavlastele tuntud Rotelevik. Esivanemad kindlasti Ridala ei hääldanud, pigem öeldi, nii nagu valla lehe nimigi, Rotala. Vôi Rötala. Naaberkihelkond oli ju tollal Pönal vôi Pönell (Lääne-Nigula). Nii et kuna nii vôi teisiti on see nimi originaalist mööda, siis ehk ongi aeg ajalukku hääbuda.
Ümberjutustuse vorm.
Sa oled ju juba 3x eemal….
tule eile meile