Miks satuvad Eesti teedele käpardjuhid?

„Kas autokoolist tulevate käpardjuhtide aeg saab kunagi ka lõpuks läbi?” küsib eelmise nädala Autoleht. Maanteeameti Haapsalu teenindusbüroo juhataja Mati Terepingi (fotol) sõnul oleneb see suuresti ka juhilubade taotlejast endast.

„Mida selleks tegema peab, et noor inimene õpiks liikluses kaasa mõtlema ja teadlikult õigeid otsuseid tegema, selle asemel et autokool treenib ta kõigest sõidueksamit läbima ja tegelikult vajalikud oskused peab algaja omandama hiljem omal käel katse-eksituse meetodil?” püstitas Autolehe toimetaja Elmar Ots küsimuse.

Läbikukkujaid rohkem

Autolehe loos nenditakse, et juhikoolitus on nii autokoolide kui ka võimude hinnangul jõudnud tõsisesse kriisi. Autokooli lõpetanu saab aina harvemini esimesel katsel hakkama maanteeameti (MNT) sõidueksamiga. On ju sõidupraktikat vähe ning oluliste juhitarkuste õpetamise ja liiklusalase mõtlemisvõime arendamise asemel üritab autokool treenida õppurit hakkama saama tihtilugu vaid sõidueksamiga. Statistika aga näitab, et koolid ei tule isegi selle küsitava ülesandega enam kuigi tulemuslikult toime.

Kui 2015. aasta esimeses veerandis sooritas MNT sõidueksami esimesel katsel keskmiselt 61,4 protsenti eksamineerituist, siis tänavu on see skoor kahanenud 57,4 protsendini. Eksamile minnakse tihtilugu liiga vähese ettevalmistusega, nentis MNT eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur B-kategooria juhiloa hankijate kohta rahvusringhäälingule juba mitu kuud tagasi.

„Üks osa eksamist sõidetakse asulavälisel teel ja suurema kiirusega. Tõepoolest on olnud juhtumeid, kus eksamineeritav väidab, et ta on käinud asulavälisel teel (sõitu õppimas) kas ühe tunni või paar tundi, aga rasked õnnetused juhtuvad just asulavälisel teel,” selgitas Kangur Autolehele.

Sellise „ettevalmistuse” puhul pole mingi ime, kui maanteel koguneb veoki taha kümnest või enamast sõiduautost koosnev kolonn, sest paljud juhid lihtsalt ei oska või julge aeglasemalt liikujast mööda sõita. Rääkimata elementaarseist eksimustest tulede kasutamisel (aina enam on neid, kes sõidavad ööpäev läbi päevatuledega) ja nende ümberlülitamisel (kaugtuli lülitatakse lähituleks juba siis, kui vastusõitja ilmub silmapiirile), võimetusest mõista liiklusreguleerija märguandeid ja paremakäereeglit, suutmatusest hoida ühtlast sõidukiirust jne.

MNT eksamiosakonna juhataja asetäitja Tarmo Vanamõisa kinnitas Autolehele, et amet on eksamikeskuse loomisega seoses võtnud tähelepanu alla eksamikvaliteedi ja seeläbi ka noorte autojuhtide taseme tõstmise ning midagi on ses vallas ilmselt lõpuks muutumas. 


Vähe õppesõitu

Mati Tereping nentis, et kindlasti on eksam pingeline situatsioon, kus ka rahuldava sõiduoskusega lubadetaotleja närvid võivad vingerpussi mängida. „Aga kui närv veab alt rahulikus, eksamineerija kontrollitud olukorras, mis siis saab, kui liiklusohtlik situatsioon tekib reaalsuses?” Lahendus on Terepingi sõnul üks: harjutada, harjutada, harjutada, kuni juht on endas kindel.

Sõidueksamil asulavälistel teedel nõuab eksamineerija alati, et juht oleks võimeline sõitma kiirusega 90 km/t, mis peaks tagama, et ta ei tekita teistes juhtides tungi temast mööda sõita. „Möödasõit on ohtlik manööver. Kui sõita maanteel näiteks kas või 60ga, mis võib tunduda ju ohutu kiirus, kutsub see tegelikult esile potentsiaalselt ohtliku manöövri,” selgitas Tereping ja lisas, et seepärast pole ka 80 km/t hea mõte. Üks endine sõiduõpetaja aga sedastas konkreetselt: kui sa ei julge sõita 90 km/t, siis ära autoga maanteele roni!

Tereping nentis, et loomulikult võiks autokoolides asulavälist sõitu rohkem harjutada. Siin on paraku üks „aga”. „Kujutage nüüd ette, kui autokool ütleb, et teistes autokoolides on 20 kohustuslikku sõidutundi, meil on 40, aga te peate selle eest maksma 1200 eurot 600 euro asemel. Millisesse autokooli inimesed lähevad?” Niisiis võib autokool küll soovitada võtta rohkem sõidutunde, aga kuni kohustuslike sõidutundide hulka seadusega ei suurendata, üritatakse ikka vähemaga läbi saada ja näidatakse näpuga: näe, autokool tahab raha välja pressida! Tavaliselt järgneb sellele pettumus, kui sõidueksamil läbi kukutakse. Ikkagi leidub ka siis neid, kes lisatunde võtmata lähevad korduseksamile õnne proovima – äkki õnnestub.

„No ei õnnestu ilma harjutamata! Inimene, kes esimest korda istub rooli alles autokoolis, ei saa sõitu 20 tunniga selgeks!” rõhutas Tereping ja lisas, et ka inimeste arusaamine sõiduoskusest on väga erinev. Ta tõi näite ühest markantsest juhtumist, kus pahane noor ema kuulutas pärast kolmandat korda eksamil läbi kukkumist, et talle peaks ikkagi juhiloa kätte andma, sest tal polegi vaja rohkem sõita, kui lapsed lasteaeda viia ja ära tuua.

Teine muudatus, mida Tereping näha tahaks, on küllaldane libedakoolitus juba sõiduõppe ajal. „Lõppastme libedakoolitust tehakse praegu siis, kui kodanikul on esmased juhiload juba käes. Selle 45 minuti libedasõiduga, mis praegu algõppes on, jõuab ainult platsile sõita, hoo üles võtta ja kaks korda pidurdada – üks kord ABS-iga ja teine kord ilma. Neile, kes liikluses kahe aasta jooksul ellu jäävad, hakatakse siis libedasõitu õpetama,” kirjeldas Tereping olukorda.

Kuni riiklikul tasemel sõiduõppes muudatusi ei tehta, peaksid alustavad autojuhid aga ise rohkem sõiduõpetajatega kaasa mõtlema ja kõik legaalsed võimalused oma sõiduoskuste arendamiseks ära kasutama. „Sellest ju sõltub kogu meie liikluskultuur ja inimeste elu.”