„Kas autokoolist tulevate käpardjuhtide aeg saab kunagi ka lõpuks läbi?” küsib eelmise nädala Autoleht. Maanteeameti Haapsalu teenindusbüroo juhataja Mati Terepingi (fotol) sõnul oleneb see suuresti ka juhilubade taotlejast endast.
„Mida selleks tegema peab, et noor inimene õpiks liikluses kaasa mõtlema ja teadlikult õigeid otsuseid tegema, selle asemel et autokool treenib ta kõigest sõidueksamit läbima ja tegelikult vajalikud oskused peab algaja omandama hiljem omal käel katse-eksituse meetodil?” püstitas Autolehe toimetaja Elmar Ots küsimuse.
Läbikukkujaid rohkem
Autolehe loos nenditakse, et juhikoolitus on nii autokoolide kui ka võimude hinnangul jõudnud tõsisesse kriisi. Autokooli lõpetanu saab aina harvemini esimesel katsel hakkama maanteeameti (MNT) sõidueksamiga. On ju sõidupraktikat vähe ning oluliste juhitarkuste õpetamise ja liiklusalase mõtlemisvõime arendamise asemel üritab autokool treenida õppurit hakkama saama tihtilugu vaid sõidueksamiga. Statistika aga näitab, et koolid ei tule isegi selle küsitava ülesandega enam kuigi tulemuslikult toime.
Kui 2015. aasta esimeses veerandis sooritas MNT sõidueksami esimesel katsel keskmiselt 61,4 protsenti eksamineerituist, siis tänavu on see skoor kahanenud 57,4 protsendini. Eksamile minnakse tihtilugu liiga vähese ettevalmistusega, nentis MNT eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur B-kategooria juhiloa hankijate kohta rahvusringhäälingule juba mitu kuud tagasi.
„Üks osa eksamist sõidetakse asulavälisel teel ja suurema kiirusega. Tõepoolest on olnud juhtumeid, kus eksamineeritav väidab, et ta on käinud asulavälisel teel (sõitu õppimas) kas ühe tunni või paar tundi, aga rasked õnnetused juhtuvad just asulavälisel teel,” selgitas Kangur Autolehele.
Sellise „ettevalmistuse” puhul pole mingi ime, kui maanteel koguneb veoki taha kümnest või enamast sõiduautost koosnev kolonn, sest paljud juhid lihtsalt ei oska või julge aeglasemalt liikujast mööda sõita. Rääkimata elementaarseist eksimustest tulede kasutamisel (aina enam on neid, kes sõidavad ööpäev läbi päevatuledega) ja nende ümberlülitamisel (kaugtuli lülitatakse lähituleks juba siis, kui vastusõitja ilmub silmapiirile), võimetusest mõista liiklusreguleerija märguandeid ja paremakäereeglit, suutmatusest hoida ühtlast sõidukiirust jne.
MNT eksamiosakonna juhataja asetäitja Tarmo Vanamõisa kinnitas Autolehele, et amet on eksamikeskuse loomisega seoses võtnud tähelepanu alla eksamikvaliteedi ja seeläbi ka noorte autojuhtide taseme tõstmise ning midagi on ses vallas ilmselt lõpuks muutumas.
Vähe õppesõitu
Mati Tereping nentis, et kindlasti on eksam pingeline situatsioon, kus ka rahuldava sõiduoskusega lubadetaotleja närvid võivad vingerpussi mängida. „Aga kui närv veab alt rahulikus, eksamineerija kontrollitud olukorras, mis siis saab, kui liiklusohtlik situatsioon tekib reaalsuses?” Lahendus on Terepingi sõnul üks: harjutada, harjutada, harjutada, kuni juht on endas kindel.
Sõidueksamil asulavälistel teedel nõuab eksamineerija alati, et juht oleks võimeline sõitma kiirusega 90 km/t, mis peaks tagama, et ta ei tekita teistes juhtides tungi temast mööda sõita. „Möödasõit on ohtlik manööver. Kui sõita maanteel näiteks kas või 60ga, mis võib tunduda ju ohutu kiirus, kutsub see tegelikult esile potentsiaalselt ohtliku manöövri,” selgitas Tereping ja lisas, et seepärast pole ka 80 km/t hea mõte. Üks endine sõiduõpetaja aga sedastas konkreetselt: kui sa ei julge sõita 90 km/t, siis ära autoga maanteele roni!
Tereping nentis, et loomulikult võiks autokoolides asulavälist sõitu rohkem harjutada. Siin on paraku üks „aga”. „Kujutage nüüd ette, kui autokool ütleb, et teistes autokoolides on 20 kohustuslikku sõidutundi, meil on 40, aga te peate selle eest maksma 1200 eurot 600 euro asemel. Millisesse autokooli inimesed lähevad?” Niisiis võib autokool küll soovitada võtta rohkem sõidutunde, aga kuni kohustuslike sõidutundide hulka seadusega ei suurendata, üritatakse ikka vähemaga läbi saada ja näidatakse näpuga: näe, autokool tahab raha välja pressida! Tavaliselt järgneb sellele pettumus, kui sõidueksamil läbi kukutakse. Ikkagi leidub ka siis neid, kes lisatunde võtmata lähevad korduseksamile õnne proovima – äkki õnnestub.
„No ei õnnestu ilma harjutamata! Inimene, kes esimest korda istub rooli alles autokoolis, ei saa sõitu 20 tunniga selgeks!” rõhutas Tereping ja lisas, et ka inimeste arusaamine sõiduoskusest on väga erinev. Ta tõi näite ühest markantsest juhtumist, kus pahane noor ema kuulutas pärast kolmandat korda eksamil läbi kukkumist, et talle peaks ikkagi juhiloa kätte andma, sest tal polegi vaja rohkem sõita, kui lapsed lasteaeda viia ja ära tuua.
Teine muudatus, mida Tereping näha tahaks, on küllaldane libedakoolitus juba sõiduõppe ajal. „Lõppastme libedakoolitust tehakse praegu siis, kui kodanikul on esmased juhiload juba käes. Selle 45 minuti libedasõiduga, mis praegu algõppes on, jõuab ainult platsile sõita, hoo üles võtta ja kaks korda pidurdada – üks kord ABS-iga ja teine kord ilma. Neile, kes liikluses kahe aasta jooksul ellu jäävad, hakatakse siis libedasõitu õpetama,” kirjeldas Tereping olukorda.
Kuni riiklikul tasemel sõiduõppes muudatusi ei tehta, peaksid alustavad autojuhid aga ise rohkem sõiduõpetajatega kaasa mõtlema ja kõik legaalsed võimalused oma sõiduoskuste arendamiseks ära kasutama. „Sellest ju sõltub kogu meie liikluskultuur ja inimeste elu.”
Soomes täitsa harjumatu — kui tund aega juba sõidetud,kenasti ,rahulikult,siis hakkas korraks paanika tulema,et mis,kas midagi ei toimugi,igav ju….Aga mis peaks toimuma?Turvaline sõit ongi ju väärtus ise.
Maanteel toimub just selline liiklus, nagu siin kommentaariumis. Pole midagi imestada. Aga liikluspolitsei võiks tõesti huvi tunda selliste sortsi-taoliste propagandistide vastu. Nii kaua, kui kehtib selline mentaliteet, nii kaua sõidetakse endid ja teisi surnuks!
Mul omal jääb ka selline tunne, et olen põmmpea, kuna sõidan sellise kiirusega nagu on lubatud. Siis vaadatakse, et mida sa kurat ujud ees.
Sa võid ju 90 piiril sõita, aga teised (need kellel vahtralehte pole enam) kihutavad sinust ikka mööda. Mõni paneb veel viimasel minutil mööda või täiesti vales kohas. Soovitaks politseil ka väljaspool asulat kiirust kontrollida, mitte ainult Uuemõisas või linnas sees passida. Ja kui paljudel autidel on tuled läbi ning on ka neid kes arvavad, et päeval ei pea autol tuled põlema.
Soomes sõidavad talvistes oludes kõik rahulikult üksteise sabas ja pikka maad,keegi isegi ei mõtle möödasõidust.
soomes lastakse ritta vahele auto,kui on pisut eksinud ja on vaja,meil on seda palju raskem saada
Nii see tihti juhtub.
paistab,et kõik mu kritiseerijad on kas elupõlised jalakäijad või sõidavad nad autoga 300 meetrit aastas.
maanteedel kujuneb ühtlane liiklusvoog välja iseenesest, nagu mainisin, siis suvel heades oludes 100-105 km /h. olen sõitnud sellistes “rongides” talinast pärnu, tartust talina jne.
muidugi,alati on neid kel kiire aga need lasevad ka siis 140+ga.
ja lihtsalt põmmpeadele,kes sõidavad AINULT lubatud kiirustega,olgu siis GPSi või spidoka järgi—tähtis ei ole sinu kiirus,tähtis on sulanduda ühtlasse liiklusvoogu.
lõpetuseks soovitus piirkiiruste ainuõigeks kuulutajatele–kasutage ühistransporti või veel tervislikum–käige jala:)
Reeglite järgi liiklejad on põmmpead? Vot sellele pooletoobisele steitmendile ootaks küll politsei-poolset seisukohavõttu.
Tegele endaga mujal, ära roni siia kommima.
Mulon uus moodne auto,miks ei pea ma seda usaldama?
Sortsu loogika järgi- kui must kimavad GPS-i järgi mõõtes 95-ga 2 sortsu mööda ja tagant läheneb veel autosid, siis peaksin ühtlase liiklusvoo saavutamiseks ka 95-le tallama. Kui aga eessõitjad arvavad aga heaks “liiklusvoo ühtlustamise huvides” 100-peale tõmmta, siis peaksin ka mina seda sama tegema jne. Tubli, sorts! Ega kiitlemine oma sõidetud riigidega ja staazhiga ei tee sind veel teistega arvestavaks. Kas arvad, et GPS-ga 90-ga sõitjal on vähem õigus olla nn.ühtlase liiklusvoo korraldaja, kui 95/100-ga sõitja. Et kui paljud on segaseks pööranud (loe: mitteseaduskuulekad), siis peaksid seda kõik olema? Mis kuradi minutilist võitu sa taga ajad? Aga ei, sulle polegi ju tähtis varem kohale jõuda, tean, sinusuguseid on terve Eesti täis – oluline on teistest kiirem ja parem olla, kui muudmoodi ei oska, siis vähemalt rooli taga. Nüüd sai küllalt sortsu peale aega raisatud. Unesnõidujaga nõus – lootusetu primaat.
Soomes sõidavad kõik korralikult,ei ole kiiruspiirangute ületamist,liikluskultuur on kõigi jaoks.
Kahjuks pole täpselt nii, aga paremaks on läinud.
See on õige mõte, et lennuväljal võiks sõitmas käia.
Soomes on veel olnud lubatud järve jääl sõita. Hästi õppib libedal auto sõitma. Uued autod, igasugused abiasjad, vanas autos ei üldse ABS-pidurid, ise peab teadma kuidas sõita.
kõikidele mu kriitikutele/sõimajatele
load ja pidev sõidustaaz alates 1985.
avariisid -0
seadustest lugupidamine–0
elik–kui ei ole omal ajusid,siis ei aita ka seadused ( näit. 2 nädala tagune pärnamäe õnnetus)
kordan veelkord -liikluses ei loe seadused vaid arvestamine teistega.
sõitnud eestis, venes, rootsis,taanis,saksas jnejene ning igal pool (v.a.vene ja eesti) loetakse ühtlases liiklusvoos kulgemine ,olgu siis piirkiirust ületades või mitte, normaalseks.
signaale, sõrmi ja rusikaid näidatakse neile,kes ilma mõjuva põhjuseta takistavad liiklusvoogu, s.h. ka nn. “süstijatele”
aga teile lontrused,kes iga oma sammu seavad kirjutet seaduste järgi–kena kärvamist!
Nüüd andsid juba otse ja keerutamata môista, et sa ikka primaat oled.
Huvitav, mis imelikud autod need küll on, mille spidokad aiateibaid näitavad? Veel üks võimalus, millega oma rasket jalga välja vabandada? Ja kuidas siis suhtuda politsei üleskutsesse piirkiirust maksimaalselt lubatuks, mitte minimaalselt kohustuslikuks lugeda? Artiklist jääb küll mulje, et see, kes reeglite järgi sõidab ongi käpardlik juht. Et 90-alas 90-ga sõitmine on siis käpardlikkus? Et 100 peaks ikka rauas olema, olgu siis teeolud millised tahes? Ja kui arvestada vigaseid spidokaid, siis seieri peaks vähemasti 110 peale pressima, et mitte käpard olla.
Saan jutust aru, et lubatud maksimaalne piirkiirus on sisuliselt kohustuslik. Aga sõnastage palun piirkiiruse mõõteviis. Kas see on: a) kiirus, mida näitab tehaseseades sõiduki spidomeeter, b) kiirus, mida näitab GPS, või c) kiirus, mis saadakse GPS-i näidu ja politsei radari ametliku mõõtevea (oli vist 7 km/h) liitmisel? Kuna spidoka järgi 85-90-ga ‘tiksuv’ eessõitja tekitab kiiresti enda taha närveldava kolonni, jääb mulje, et taganttulijad sõidavad pigem punkti b), või veel enam – c) järgi. Algajas juhis tekitab see parajat segadust. Kas soovitada tal siis kiirus spidokal 90-e alas 100-ni kruvida? Aga kui teele jääb kiiruskaamera, mis teeb max lubatud GPS+7km/h kiirusel halastamatult klõpsu ära? Ehh…
sõitke kõik kraavi!!! mõttetu teema siin…. kes sõidab ja oskab see sõidab ja kes ei oska leiab oma kännu üsna kiiresti… ja tehke see lennuväli ometi avatuks selliselt et seal ei kehtiks otsesed liikluseeskirjad lubade olemas olu,jne. mõtetu jant kui ca. 20 aasta jooksul saab üks inimene hukka, kui liikluses juhtub seda igapäev….
Tehku kòigepealt teed korda libedustòrjet.Pole neid ònnetusi nii palju miskit kui arvestada autode hulka ja hooldamata teesid
Vastu pidi. Talvine tee hooldus tuleks üldse lõppetada. Jääks vaid suurema lume lükkamine. Teed oleksid ühtlaselt libedad ja keegi ei lendaks.
autokool peaks olema ennekõike eesmärgil,et sõit selgeks teha mitte eesmärgil võimalikult kiiresti eksamile saada. Kui vaja,siis ostab inimene või sõidutunde juurde. See on ilmselge,et nendest sõidutunditest võib väheks jääda,mis esialgselt autokoolis määratud on.
Mina sõidan maanteel 70ga, et oleks ohutu. Ei tasu kihutada.
Ma sõidan suhtkoht tihti maanteel. Hea et sõidad 70 km-i tunnis. Sinust saab kergelt mööda. Aga ise ületan tibake kiirust tavaliselt. max 10 tunnis. Siis mina olen ikka suht aeglane liikleja. Enamus masinad kes nt tulevad Rohukülast praamilt,annavad ikka tigedamalt . Ja miks nad seda teevad. Selleks et Politsei passib Kiltsi teel. Kui oleks patrulle tihedamalt-rohkem. Oleks liiklus korralikum. Ees olev auto on ikka parajalt punane rätik(justkui härja jaoks) ja temast peab mööda saama. Autokoolid ei ole määravad, asi on inimeste peas kinni.
Me taunime valdavas enamuses nõukogude aga, kuid vaatamatta sellele tooks seda aega eeskujuks: Selgitus : Puudub konkretsus – Tänasel päeval on koostanud liiklus testid ja sõidu nõuded ( eksamisõiduks ) inimesed, kes arvavad et teavad mida teevad – adumatta seda, et naad on üle pingutanud ja viinud selle õppe läbimise vaat et võimatuks ettevõtmiseks, koolitada koralikke harrastaja autojuhte – keda õigustatult nimetada käpardjuhitideks. Kogu see teooria pool on nii laialivalguvalt petuvihjeliseks viidud – kasasa arvatud eksami testidest – sellise süsteemi või õppe kavaga te ei õpetagi ühtegi korralikku ja profesionaalset harrastaja juhti ( B katti pean silmas ). Ainult vaidlete ja kiidate oma õppe programmi – pööramata tähelepanu – millise oivalise pasa te olete kokku keeranud. Nii et see solk tee pealt ei kao, enne kui muudetakse õppe programmi ja nõudeid – kui paremat ei oska luua siis tooge konkreetsus tasemele mida kasutati NL´liidu aegu.
Päris kindlasti on ohutuim kui kõik sõitjad jälgivad piirkiirust! Sõidad 1-3km/h üle piiri, ma mõistan, aga 10-15km/h üle on olenemata aastaajast liiga palju. Sa võid ju mõelda, et suudad reageerida ja sõidad hästi, aga ei tohiks unustada, et on kaasliiklejaid, kes sellistel kiirustel end turvaliselt ei tunne.
Tundub, et eelkõneleja on üks ohtliku liikluskultuuriesindajatest. Kahju.
Sorts on tüüpiline liiklushuligaan. Loodetavasti võetakse asjaomaste poolt rajalt maha või siis lõpetab oma ärplemise mõne jämedama puu embuses.
loodame puud, seadus ei paranda selliseid kahjuks. Ma ei saanud nagu aru väitest, et kõik nagunii ületavad kiirust, et mina ka ei taha jalgu jääda 😀 täispalkaju. Liiklusvool on üks asi, aga ma ei usu et Haapsalu _ Tallina maanteel kõik muudkui 110 km/h sõidavad!?!?!? Loogika probleem?
Mitte 110 vaid 100
Kuule, isa 45-aastase staaźiga autojuht. Õpi koma kasutama kõigepealt. Või oledki kellegi isa 45 aastat vedanud???
onon
pole vaja sõnu väänata.
kui ise oled sõitja,siis tead ,et suviti sõidavad peaaegu kõik 90-alas 100-105ga ,mis on normaalne.
samuti linnades peamagistraalidel on kiirus 60 ümber ( näit. talinas vabaduse pst-l, haapsalus tallinna mnt-l jne)
ja vat nüüd tuleb üks ,kes teab et sõita tuleb 90ga,parem veel 80ga ,siis moodustuvadki kolonnid ja tehakse sunnitult ohtlikke möödasõite.
nii et mis on ohutu liikluse seisukohalt parem?
sa pea meeles, et liikluseeskiri on kirjutatud verega!
Kiirus
muuseas-sa segasidki liiklust!
liiklusvoolus ei oma tähtsust see,kui täpselt sa kiiruspiiranguid ja muid (sageli idiootlikke) nõudeid täidad vaid see kui sujuvalt ning ühtlaselt kõik sõidukid liiguvad.
Et siis kui üks sorts otsustab, et kiiruspiirangud ja muud liikluseeskirjad on idiootsed ja sujuv liikumine tema malli kohaselt seisneb ühtlases näiteks 150-kilomeetrise tunnikiirusega kulgemises, siis kõik, kes aeglasemalt sõidavad, segavad liikust?
Praegu segab sinu 150-liialdus ja hädaldamine asjalikku arutelu.
Sorts ja asjalik? Maga kaineks.
Sorts ja Mart on siinse kommentaariumi surmakutsrid. Vôiksitegi juba endale kabelimatsu teha, jääb lolle vähemaks!
üks lihtne abinõu sõiduoskuse suurendamiseks on see,kui kaotataks ära need ca 10 a tagasi vastuvõetud liiklusseaduse muudatused, millega keelati sõitu õppida oma koduaias, vähese liiklusega teedel,põllul ja oma vanema/sugulase käe all.
ise olin esimest korda roolis ca 4-aastaselt (isa süles), oma tütred lubasin koduteel rooli siis,kui nad 3 aastased.
nii tekib autotunnetus juba maast-madalst ja see ongi kõige tähtsam.
liikluseeskirju suudab pähe tuupida iga plont , sõitma igaüks ei hakkagi.
no 3- 4 aastane ei tea autotunnetusest muhvigi! kes su laste isa on?
Ka mina õpetasin oma tütr ja poja sõitma oma süles, kuna jalad ei ulatunud pedaalideni. Suuremaks saades aga juba seseisvalt roolis ja ka suurtel teedel (kui oli harv liiklus). Praegu juba lapselapsed sõidavad ja kindlalt sõidavad,
Sõitsin Haapsalust Tallinnasse kõiki liiklusmàrke jàrgides ja arvake, mis tunne mul tekkis … et ma seisan teel! Minust mööduti pidevalt kui postist! Mul hakkas piinlik, et segan liiklust!
ei tohiks piinlik olla, sa ei takista ju liiklust!!!
liiklusmärgid pole tegelikult õles seatud liiklejate kiusamiseks, vaid ikke meie kõigi ohutuse mõttes. Kui tee on ikka vilets ja nähtavus piiratud, siis ka märk vastavalt seatud jne
Näita mulle neid valemeid ning seda tarkpead, kes on suutnud adekvaatselt kõik märgid paigaldada. Ning seejärel tõesta nende märkide kohasust.
Sulle tõestama? Lolliga ei vaielda, muidu on lolle juba kaks.
Kukuhu papa paremale võ võ või va va vasakule memm vastu po po pole vaja ju ju juba kraavis
Mul on load juba 1949 aastast ja mida te tatikad sõitmisest teate üldse???Kulgen rahulikult ja aeglaselt ning memm kõrval räägib mis teel toimub.
Eelmine kommentaar, jummala Õige!
On väga suur osa inimesi kes juba oma iseloomu poolest ei tohikski juhulubasid saada. Nad on rapsakad, ilma igasuguse ette mõtlemise võimeta, aga autosõit on kui malemäng kus pead järgmised käigud ette mõtlema, siis malemängus võidad. Maanteel kui ette mõtled jääd ise ja sinu lähedased ellu.
Sõida ise juba 1973-ndast aastas ja meenutan ikka oma esimest sõiduõpetajat, kes õpetamise ajal karjus kõrval, et sul on ÕIGUS sõita esimesena ristmikule isegi kui sinna kihutab teine auto kellel ei ole seda õigust.
Kui oma sellist sõiduõigust oleksin kogu oma sõidupraktika aja kasutanud, siis oleksin juba ammu surnuaijal mulla all. Autojuhiload on seniaajani olemas ja sõidan igapäevaselt nn hullumeelse liiklusega Tallinnas.
Satuvad sellepärast et ei tohi kedagi traumeerida sellega et öelda otse välja sul puudub taju liikluses osalemises kuigi muusikakoolis öeldakse kohe et puudub muusikaline kuulmine ja pole mõtet vaeva ņäha ja aega ja raha raisata autokoolis kui on raha makstud pean ka kaaned saama juba põhimõtte pärast teised said ja mina ei saa.
liiklemine peab sujuv olema, siis on kõik ok. Missiis, et see vahel aeglasem on, ei maksa närvi minna ja peatee õigust peaks ikka kontrollima mitte auto suurese järgi vaid ikka enda silmade abil