Rannarootsi muuseum ootab veel täna ja homme eestiroostlasi hääletama. Foto Arvo Tarmula
Sel nädalavahetusel astuvad eestirootslased ka valimiskastide juurde, et valida neljandat korda Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu. Haapsalus on valmisjaoskond Rannarootsi muuseumis, Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus, paljud valijad on aga kasutanud võimalust hääletada kirja teel.
Valimispäeva puhul näidatakse Rannarootsi muuseumis kl 10 ja kl 14 filmiprogrammi Ruhnust.
Kultuurinõukogu 21 kohale kandideerib seekord 22 inimest, üle kahe kolmandiku elab Eestis, veidi vähem kui ühe kolmandiku peamine elukoht on Rootsis.
Nii kandideerimise kui ka valimisõiguse eelduseks on, et inimene peab olema kantud rootsi rahvusnimekirja ja tal peab olema eesti kodakondsus. Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimehe Jana Stahli sõnul on rahvusnimekirja kantud ligi 600 inimest, kellest valimisnimekirjas üle 450.
Rootslaste kultuurinõukogu võib võrrelda vallavolikoguga — nii nagu juhib vallavolikogu valla elu, juhib ja koordineerib kultuurinõukogu eestirootslaste elu. Suurim vahe on selles, et kui vallal on kindlad piirad, siis kultuuromavalitsus ühendab nii Eestis kui ka Rootsis elavaid eestirootslasi ja nende järeltulijaid.
Kolmeks aastaks valitav kultuurinõukogu on eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhtorgan. Kultuuriomavalitsus on piirideta omavalitsus, mis esindab kõiki eestirootslasi ja eestirootsi kultuurist huvitatuid ning tegeleb kultuuripärandi säiltamise, kaitsmise ja edendamisega.
Eestis elavatele vähemusrahvustele andis võimaluse kultuuriomavalitsusi moodustada 1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia. Seni on Eestis seda võimalust kasutanud kaks rahvusrühma — ingerisoomlased ja eestirootslaed, neist eestirootslased on ainsad, kes valivad kultuurinõukogu juba neljandat korda.
