Koit Uus. Foto arhiiv
Haapsalu ärimees ja MTÜ Pagula asutaja Koit Uus ostis pagulasperedele üürimiseks kaks korterit, sotsiaalministeeriumi hinnangul on kõik juriidiliselt korrektne.
„Jah, nii on,” kostis MTÜ Pagula tegevjuht Innar Mäesalu vastuseks küsimusele, kas vastab tõele, et kaks pagulastele üüritud korterit kuuluvad Koit Uusi ettevõttele. Huvide konflikti siin ei olevat, küll aga paratamatus.
Mäesalu rääkis, et ühel hetkel oli Pagula lihtsalt tõsiasja ees, et pagulaspered on kohe-kohe Eestisse tulemas, huvi on neid Haapsallu tuua, sobivat üürikorterit aga mitte.
Sõjapõgenikele korteri üürimise skeem näeb välja nii, et sotsiaalministeerium on sõlminud lepingu OÜga Kinnisvaraekspert, kes otsib üle Eesti põgenikeperedele sobivaid üürikortereid. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Kaisa Üprus-Tali selgitas, et kui parasjagu ühes omavalitsuses elamispindu ei leidu, proovitakse see leida mõnes teises omavalitsuses.
„Haapsalus on asi välja kukkunud nii, et nad (OÜ Kinnisvaraekspert – toim.) ei leidnud siin ühtegi korterit – me ise otsisime. Ütleme nii, et tulime riigile appi,” sedastas Mäesalu.
Suvitajate eluasemed
Sotsiaalministeeriumist öeldi Lääne Elule, et ei neile ega ka Kinnisvaraeksperdile olnud korterite seos MTÜ Pagula asutajaga teada enne, kui Lääne Elu ministeeriumile päringu saatis. Küll aga on Pagula kinnisvarafirmale Läänemaal korterite leidmisel abiks olnud. „Kinnisvarapartner teavitab ministeeriumi, kui on leidnud sobiva elamispinna. Sealjuures pole vaja täpsustada, mis kanalit pidi konkreetse elamispinnani jõuti. Kui korteri seisukord ja selle eest küsitav üür vastavad nõuetele, on see elamispind sobilik ja osapoolte kokkuleppel sõlmitakse üürileping. Kõik see peab olema juriidiliselt korrektne ning ka välja paistma korrektne,” selgitas Üprus-Tali.
Kui esimese korteri leidis Pagula üüriturult, siis teise ja kolmandaga tekkis Mäesalu sõnul tõrge. Sobivat korterit lihtsalt ei pakutud, kuigi Pagula töötajad neid otsisid. Oma osa on siin Mäesalu sõnul ka sellel, et ministeerium annab uue pere saabumisest teada kaks või kolm nädalat enne saabumist, mis jätab tegutsemiseks üsna vähe aega. Kortereid hakati otsima selle aasta kevadel ja suvel, mil vähegi viisakad elamised on üldjuhul juba välja üüritud suvitajaile või hoitakse neid sõpradele-sugulastele.
„Meil ei jäänudki muud üle, kui korterid osta,” rääkis Mäesalu. Ta selgitas, et kui teatas Uusile, et turul on korterid, mis vajavad kordategemist ja on müügis, kostis too: ostame ära!
Üürilepingud pagulasperedega sõlmiti Koit Uusi ettevõttega Korterid OÜ.
Kui suur on üürisumma lepingus, Mäesalu ei öelnud, viidates konfidentsiaalsusele. „Aga ei midagi erilist – täiesti tavaline Haapsalu üürikorterite hinnatase,” kinnitas ta.
„Antud juhul on tegutsetud õiguspäraselt ja korrektselt, sest tingimused on seatud kinnisvarale, mitte selle omanikule,” kinnitas Üprus-Tali, et Pagula tegevuses midagi taunitavat pole.
Raha käes
„Noh, ega Haapsalus tavakorteri ostmine väga mõistlik investeering ole, kui just endale koduks ei osta,” kostis Uus.
Ta seletas, et on seda sorti inimene, kes tahab kõiki oma projekte teha nii hästi kui võimalik. „Mulle tundus tol hetkel, et Pagula tegevus sujub ja see ei tohi mingi korteri taha pidama jääda. Lõppude lõpuks, need Haapsalu inimesed said oma korterid müüdud ja raha kätte,” viitas Uus Haapsalu kinnisvaraturu loiuvõitu likviidsusele – paneelmajas asuvate korterite müügipakkumised ületavad mitmekordselt nõudmise.
Kuna uuel aastal saabuvad Haapsallu ilmselt juba järgmised pered, tekib küsimus, kas Uus hakkabki pagulastele üürimiseks järjest kortereid ostma ja kas see on tema järgmine äriprojekt.
„Kui turul on tõrge, siis minul pole midagi selle vastu, et vajadusel ise need korterid osta, korda teha ja välja üürida. See minu bilanssi eriti ei mõjuta, kas mu raha on kinnisvaras või kuskil mujal. Aga ma loodan, et Haapsalu inimesed ühel päeval harjuvad ja hakkavad oma kortereid pagulastele üürile pakkuma,” ütles Uus.
„Minu silmis on kõige suurem väärtus selles protsessis need kümme last, kellest on kõik eeldused teha väga head Eesti kodanikud. Täiskasvanud on ise väga huvitatud keeleõppest. Nad saavad hästi aru, et sotsiaaltoetuste peale nad siin jääda ei saa, nad peavad tööle minema ja nad tahavadki seda teha. Praegu neid halbades elamistingimustes vastu võtta oleks ikka eriti loll!” viitas Uus eesti vanasõnale, mis ütleb, et kuidas küla koerale, nii koer külale. „Minu poolt oli korterite ostmine ja sisustamine täiendav samm, et kogu see protsess läheks hästi.”
