41

Raivo Aeg: Haapsalu raudtee vajab kindlat plaani

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Raivo Aeg. Foto: Urmas Lauri

Pomerants Lihulas (19) Raivo Aeg

Raivo Aeg, riigikogu liige (IRL)

Haapsalu raudtee taaselustamine on liikunud sammukese edasi, kui uskuda majandusminister Kristen Michali intervjuud 5. septembri Lääne Elus. Sellesarnaseid lubadusi jagas ka peaminister Taavi Rõivas oma kevadisel Läänemaa visiidil. 2015. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel koalitsioonileppesse kirjutatud lubadus raudtee taastamist analüüsida on saanud peale IRLi vähemalt veel ühe koalitsiooni osapoole tugeva toetuse osaliseks.

Haapsalu raudtee ei saaks kindlasti kunagi olema äriliselt kasumlik projekt – tegemist oleks regionaalpoliitilise meetmega, mille eesmärk ei olegi isemajandamine, vaid pigem ühe piirkonna elutegevuse elavdamine ning transpordivõimaluste mitmekesistamine. Haapsalu raudteel on oma toetajaskond, kes on koondunud eri ühendustesse, oma õla on lubanud rekonstrueerimisele alla panna kohalikud ettevõtjad.

Toetusavaldused raudtee taastamisele on kahtlemata suur samm edasi, kuid esialgu pole tegemist enama kui vaid hea tahtega. Lääne maavalitsus on planeerinud raudteekoridori ja tellinud keskkonnamõjude analüüsi, kuid valdkonna eest vastutavas majandusministeeriumis ei ole minule teadaolevalt Haapsalu raudtee asjus valminud ühtegi konkreetset plaani ega olnud tõsisemat arutelu. Majandusministeeriumi poolt ei ole Haapsalu raudtee projekteerimiseks ja ehitamiseks esitatud investeerimistaotlust isegi riigi eelarvestrateegiasse, rääkimata 2017. aasta riigieelarvest.

Raudtee elustamisele kuluks 50–60 miljonit eurot, lõplikku maksumust mõjutab valik diisel- või elektrirongide vahel ning kas rong sõidab vaid Haapsallu või Rohukülla. Viimane oleks eriti oluline hiidlastele ja suurendaks ka Hiiumaa kui atraktiivse turismisihtkoha ligipääsetavust, liiati arvestades, et ammustel aegadel on rong Rohukülla sõitnud.

Lääne maakonnaga seotud ettevõtjate initsiatiiv ja valmisolek võtta Riisipere–Turba raudteelõigu ehitamisega äririsk on iseenesest tervitatav, kuid riigile tähendab see veelgi enam vajadust põhjalikult kaaluda, milline on terviklahendus. Sama raudteetrassi eri lõikude kuulumine eri omanikele muudab raudtee majandamise kindlasti keerukamaks ning vajab pikaajalisi lepinguid. Tingimustest olenevalt võibki riigile lõpptulemusena olla kasulikum tellida raudtee ehitus erasektorist ja seejärel asuda seda kompenseerima pikaajaliste lepingutega. Selge on see, et maakonnaga seotud ettevõtjate valmisolek riskeerida ja rahastada regionaalset projekti näitab, et ettevõtmisel on laiapindne toetus. Kohalikud ettevõtjad tunnetavad vaieldamatult kõige paremini oma piirkonna inimeste ootusi ja vajadusi. 

Initsiatiiv ja toetus Haapsalu raudtee toetamiseks on nüüd nii tugev, et vajab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt tõsisemate sammude astumist kui pelgalt toetusavaldused. Ministeeriumilt ootaks konkreetset plaani, kuidas Haapsalu raudtee teemaga edasi liikuda. Raudtee taastamiseks hinnanguliselt kuluv 50–60 miljonit mitme aasta peale jaotatuna ei tohiks olla teiste taristuprojektide taustal ületamatu summa. Kui võrrelda hiljutise otsusega paigutada riigieelarvest 9,5 miljonit eurot lisaraha praamiliikluse säilitamiseks mandri ja suursaarte vahel kuni uute praamide saabumiseni, on kindlasti tegemist hoopis pikaajalisema ja jätkusuutlikuma investeeringuga.

Kindlasti vajab Haapsalu raudtee teoks saades riigi doteerimist, nagu paljud teised piirkondlikud ühistranspordi võimalused Eestis või kogu Euroopas. Samalaadsed raudteeühendused eksisteerivad kogu Euroopas ning aitavad tagada, et ka väikestes linnades ning metropolidest veidi kaugemale jäävais piirkondades jätkuks elu ning sealt oleks hõlbus kohalikel tööle sõita ning ka turistil külla tulla. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Toomas Kadarpik
Toomas Kadarpik

Hetkel liiguv rong Riisiperest Tallinnasse aeglaemalt kui nõukaajal, sest peatub iga nurga peal. Riigis on võetud ikkagi aluseks sama loogika, enda asi kui auto jaoks raha pole. Tänapäeva mõistes tasuks taastada ikka sellist raudteed, mis poole tunniga Tallinnasse viiks, see mis praegu Eestis tehtud on, on otseses mõttes naljanumbber. Itaalias liiugavad rongid 300 Km/h, Soomes 200 Km/h, kui siin hakkab sõitma samassugune tiguajammiga vanaraud, nagu müüdi Elronile, siis ei aita mitte miski siin seda lollust parandada. Need rongid on toredad aga kogu taristu ja tehnika eelmisest sajandist. Rapla ots, just vaatasin, sama kiire kui autoga.

Vaatleja
Vaatleja

Punktid 1, 2 ja 4 – “oleks on sama, mis poleks”. Asja mõte ju olekski, et hommikused reisid läheksid Tallinna tööle ja õhtused koju. Kultuurielupäeval võib ka autoga sõita. Punktiga kolm ei saa juba täna nõustuda, netilevi teel on vähemalt 90% kaetud kui valida normaalne teenusepakkuja ja hea telefon / pulk.

to+vaatleja
to+vaatleja

Eks proovi järgi – autoga sõites kahe teenusepakkuja max programmidega oli auke rohkem kui levi .
Eriti hea on pakkumine et kultuuriüritusele sõidad autoga – et enne sõidad rongiga koju ja siis tagasi ???
Pealegi ei hakka igal pool töö kell 8 ja ei kesta kella 5 ni – nii et sõitjaid ju ikka poleks

Vaatleja
Vaatleja

Kuidas Te saate rääkida nii enesekindlalt sõiduaegadest, mida veel pole. Ja levi on järgi proovitud! Mõttetu pessimist.

to vaatleja
to vaatleja

Aga sõiduaegadest ju räägiti – max 4 reisi päevas ( rohkem pole ronge , uut selleks ei tellita ) , balti jaamas on perroonide puudus ( ei mahukski rohkem )
Mis aga levisse puutub – vaata trassi kaardi – mastid ikka suht kaugel

Vaatleja
Vaatleja

Kunagise Haapsallasena ütlen ausalt, et kui raudtee tuleks, koliksin kohe pealinnast tagasi ja käiksin Tallinnas tööl. Koolid ja lasteaiad on lähedal, ei pea lapsi ise kaugelt kooli tarima. Rong on stabiilne ja selles, erinevalt bussist, on võimalik ka sujuva sõidu ajal juba hommikused tööd ära teha (meilidele vastata ja päevaplaan paika panna). Lisaks Tallinnas saadav palk lubab Haapsalus väga mõnusalt ja hästi elada. Arvan, et selliseid inimesi on veel, kes tahaksid närvilisest pealinnast tagasi kodulinna.

to vaatleja
to vaatleja

Punkt 1 – vaevalt et rong iga tunni tagant hakkaks käima ( max 4 reisi päevas ) nii et võib olla ei klapiks sul kellaajad
Punkt 2 – raudteel on seisakud kardinaalsed – üks jama ja seisab terve liin ja pole harv kui ka rongil endal mingi jama on
Punkt 3 – sel teel on kahjuks üsna kehv netilevi – nii et vaevalt palju õnnestub arvutiga teha
Punkt 4 – kultuurielu ja lõbustused jäävad aga olemata , kuna nii hilja õhtul rong kohe kindlasti linnast tagasi ei tule
Nii et ei päde need argumendid

Ajudeta ametnikud
Ajudeta ametnikud

Kas ei taheta aru saada, või pole analüüsi võimet nendel asjameestel, raudtee taastajatel. Kui pole peatusi, pole ka reisijaid.Kõigil on esmatähtis kiirus. Tulge mõistusele! Haapsalust sõidab Tallinna 12 bussi päevas, kuid reisijaid pole. Sest peatusi pole ette nähtud.. Bussid peaks peatuma igas peatuses kus on reisija.See ei tee sõiduaega pikemaks, sest igas peatuses pole inimest ja selle arvel sõiduaeg lüheneb.

Enne+mõõda,+siis+lõika
Enne+mõõda,+siis+lõika
Vaatame teise nurga alt: Keila ei olnud 2000ndate algul elamiseks populaarne koht, pigem asuti elama Saue, Sakku ning Tallinna ümbritsevatesse suvilakooperatiividesse, kus suvilad kõpitseti aastatingseks elamiseks.Nendes kohtades ei ole midagi, ikka peab lapsi viima kuskile mujale kooli ja lasteaeda, tooma toidu tooma ja ühistransport on kehv. Keilas on see kõik olemas ja sellest on ka aru saadud. Ning raudtee on plussiks, pere ei pea auto peale kulutama, keskkonnateadlikum vaatab ka oma ökoloogilist jalajälge. Kui mõni erand välja jätta, on samad probleemid ka ümber Tallinna asuvates elurajoonides ja valdadel on keeruline neid probleeme lahendada. Suureneb kodus töötamise tähtsus, mis vähendab töö-… Loe rohkem »
Kaarel
Kaarel

Jummala õigus, ei ole raudteed ei ole arengut, jn

to enne+
to enne+

Kuidas see vanasõna oligi : tark õpib teiste vigadest , l.ll ei enda omadestki !
On olemas ju näide linnast , mis on haapsalust pea 5x suurem – sinna käib rong , kaugus ka tallinnast võrreldav – mida pole , need on rongireisijad – sõidab ikka mõnusalt tühi rong kümnekonna sõitjaga – ei usu : mine vaata !

mudapealinn
mudapealinn

on juba nii täis, et paljud otsivad uut kodu kaugemal

mh
mh

S.Kallas ütles ju välja,et vajadust meil raudtee järele suurt ei ole,luksuseks võime lubada endale,pole nii võimatult kallis.

TO-Herbert+vinguviiul
TO-Herbert+vinguviiul

Lennukiväljal tegevus käib, droonid lendavad ülelahe, varsti pidavat terved kaubakoormad Kiltsi lennukiväljal angaaris ladustatama, vaja raudteega mõõda maad laiali vedada. Suur avamise pidu peeti maha ja ministriprouad kohal ja puha, lõigati linte ja hõisati tooste. Avamispeo pilte näeb LE veebist: https://online.le.ee/2016/08/16/hanko-ja-haapsalu-teevad-tana-euroopa-lennundusajalugu/

miks
miks

sadam seisab, miks kruiisilaevad peterburgi ei käi, lööme transiidisadama talibananalt üle, raudtee rohukülla, kütus, väetis, hiinakaubad rongiga sinna, mis puudu tuleb saab lennukitega laiali toimetada, rohuküla jaapani küla elanikud saaksid kohapeal tööd, kehvemal juhul võib lennuvälja vene kaugpommitajatele välja üürida, ikkagi parem kui paljas vesi ja rail baltika tuleb pärnust haapsallu suunata, siis tuleb tahes tahtmata ka see talibana ots valmis ehitada

Herbert+ving
Herbert+ving

Miks lennuväli niisama kasutult seisab võiks lennuliikluse taastada?

Triibik
Triibik

Väga õige- kui mõelda,siis ikka ulmeliselt ja suurelt. Ja metroo võiks teha ka Hiiumaale ja Vormsi,sest laevad iga ilmaga ei sõida. Kui juba praegu meie maksudest doteeritud bussid iga tund pooltühjalt Tallinna sõidavad,siis rongi küll vaja pole. Aga kui mõelda,et poliitikud vajavad tulevastel valimistel ja üldse muidu ka raha,siis on see nende sponsoritele muidugi väga tulus äri.

Küsimus?
Küsimus?

Haapsalu Linnavolikogu on moodustanud Haapsalu raudtee taastamise töörühma, mille eesotsas on sm-d Karilaid, Sukles ja Vikman. Tahaks kuulda selle töörühma tegemistest midagi. Või oli seda töörühma vaja ainult selleks, et korraks pildile saada ja siis hääbuda?

just
just

üsna loogilin põhjus, äkki sai mõned lisapennid ka taskusse

Idiotland
Idiotland

10 000 elanikku ja rong= idiootsuse tipp

2. kodanik
2. kodanik

Kui suutsid välja mõelda mõtte, et 10 000 inimest peab korraga rongi peale mahtuma, siis ongi idiootsuse tipp.

to 2 kod
to 2 kod

Vat – targad arvestajad on välja arvestanud et raudtee liiklus tasub end ära kui piirkonnas elab 100 000 inimest – haapsalu piirkonnas on aga 10x vähem , ei aita ka hiiumaa ja vormsi liitmine ( see isegi ei kahekordista seda arvu )
Kunadi tpi s õpetati sellist asja nagu ökonoomika – paistab et paljud pole sellest asjast kuulnudki – ja mis sa siis tahad algharidusega kodanikust – temale tuleb ka raha seina seest !

wpDiscuz