1

Madis Tiik: meditsiin on neljanda revolutsiooni lävel

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Lisaleht_Meditsiin on neljanda revolutsiooni lävel_Madis Tiik foto Katrin Pärnpuu

Madis Tiik. Foto Katrin Pärnpuu

Vormsi perearsti Madis Tiiki võiks nimetada meditsiini visionääriks. Ta usub, et tulevikumeditsiin toetub suurel määral inimese tervise kohta kogutud infole ja selle analüüsile, mitte tagajärgedega võitlemisele.

Kui palju on inimestel võimalik oma organismi tundma õppida ja selle kaudu haigusi ennetada?

Tervishoius on seni olnud kolm suurt revolutsiooni. Esimene oli hügieen, kui arstid ja õed hakkasid käsi pesema, ning avastati, et haiglas surevad inimesed sellepärast, et kirurg kasutab musti instrumente. Teine revolutsioon oli antibiootikumide kasutuselevõtt ja kolmas piltdiagnostika ehk võimalus vaadata inimese sisse.

Nüüd oleme neljanda revolutsiooni lävel ning see on informatsiooni analüüs.

Inimese oskus oma keha signaale kuulata on viimase sajandiga kadunud. Oleme unustanud rahvameditsiini, kus anti aastakümneid põlvest põlve edasi kogemustel põhinevat oskust. Oleme jäänud laisaks ja arvame, et ei pea ise üldse midagi mõtlema ega tegema, anname end arsti meelevalla alla, las ta ravib meid terveks.

Välise abiga on aga nii, et tänu teaduslikele avastustele on paljud asjad, mida 5–15 aastat tagasi õigeks peeti, nüüd ümber lükatud. Praegu öeldakse, et tegelikult me ei tea, miks üks või teine asi nii on. Kui vaadata kõike seda infot, mis on meile juba praegu kättesaadav ja mida rohkem me seda tükikeste kaupa avastame, seda rohkem saame aru, et ega me midagi tea.

Mis siis põhjustab haigusi, kas on see geneetiline pärand, eluviisid või keskkond?

Inimese geneetiline foon, tema vaimne ja emotsionaalne tasakaal ning välised tegurid, sh toitumine, toimivad koosmõjus. Kui mingi asi läheb tasakaalust välja või toitud valesti ja mikrofloora nihkub mingis suunas, võib see tekitada haiguse.

Sellest, kuidas inimese geenid, käitumisharjumused ja välised tegurid omavahel toimivad, teame praegu nii vähe.

Geneetiliselt on igale inimesele kaasa antud stardipagas. Võib-olla on meil geneetiliselt mingi mehhanism natuke vigane – saja protsendi asemel on töökorras 90. Enamasti sellest piisab, aga kui nüüd lisandub veel mingi stressitegur, olgu see emotsionaalne, füüsiline, keskkonnamõju vms, võib see ühe haiguse puhul olla käivitav jõud, teise haiguse puhul aga ei pruugi olla.

Üks on kindel, et stress soodustab haigestumist: kui inimene on stressis, on ka tema rakud ja ainevahetus stressis. Hiina meditsiin ütleb, et haiguse põhjuseks võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid. Ka ülemäärane positiivne reaktsioon, pidev õnnejoovastus, võib olla tegelikult organismile kurnav. Samamoodi ütleb Hiina meditsiin, et mõjutada võib ka ilm – nii ekstreemne külm kui ka kuum, nii liigne kuivus kui ka niiskus.

Kas on mingi universaalne retsept, mis aitab inimesel end terve hoida?

Igaühel on oma retsept. Ühele sobib üks, teisele teine. Elustiili poolest on muidugi teatud asjad. Suitsetamine on ilma kahtluseta tervisele kahjulik. Alkoholiga on aga juba natuke keerulisem. Osa ütleb, et mõõdukas koguses alkoholi, näiteks üks-kaks klaasi veini päevas, on tervisele kasulik. Siinjuures pole tähtis isegi alkoholiliik, vaid kogus.

80 protsenti südame-veresoonkonna haigusi saab elustiiliga ennetada, aga mitte kõiki. Üks inimene tõi hiljuti näite kahest vennast: üks jõi ja laaberdas terve elu ning sai 50aaastaselt infarkti, teine oli karske, tegi sporti, aga sai samuti 50aastaselt infarkti.

Tõenäoliselt ei saanud nad infarkti mitte sellepärast, et neil oleks veresoonte lupjumine, vaid ilmselt oli neil mõlemal südame juhtsüsteemis geneetiline defekt. See on üks asi, mida on võimalik geenitestiga välja selgitada. Näiteks inimestele, kellel on eluohtliku rütmihäire tõttu eelsoodumus äkksurmaks, tuleb panna nahaalune defibrillator..

Meil Eestis tehakse geeniteste, mis tähendab, et geneetilisi ohte on võimalik välja selgitada. Kuidas aga vältida väliseid mõjusid?

Kui inimesel on mingi asja suhtes kõrgenenud risk, siis on selge, et seda riski ei tohiks suurendada. Kui näiteks on pärilik kopsuvähi risk ja inimene suitsetab, siis vajutab ta ise nuppu, et see tööle hakkaks. Inimese võimuses on mitte lisategurit käivitada.

Seni ei tunne me veel väga palju emotsioonide, geenide ja väliskeskkonna vahelisi käivitamismehhanisme. Tänu sellele, et hakkame aru saama, kuidas asjad on, hakkavad need teadmised aga ühel momendil kuhjuma ja asjad paika loksuma.

Päris suur hulk inimesi Eestis on geeniteste teinud, aga pole tagasisidet saanud?

Pole veel välja töötatud skeemi, kuidas seda tagasisidet anda. Mina pressisin ise peale ja sain. Tagasiside mahub tegelikult neljale reale: neid asju sul ei ole ja need asjad võivad olla. Asju, mida nad saavad kindlalt öelda, on praegu veel suhteliselt vähe.

Palju huvitavam kogemus on farmakogeneetiline test, mis uurib ravimite mõju. Eestis seda veel teha ei saa, aga Soomes saab ja seal maksab see umbes 300 eurot.

Organismile on kõik ravimid mürk, mille maks elimineerib teatud ensüümisüsteemi kaudu. Farmakogeneetiline test vaatab kümmet kõige enam levinud ensüümisüsteemi, mille kaudu läbib organismi umbes 90 protsenti ravimitest.

Mina sain teada, et kümnest ensüümisüsteemist kaks ei toimi mul normaalselt. Üks on hüpoaktiivne, mis tähendab, et on aeglasem, ja teine hüperaktiivne ehk kiirem. Koos tulemustega sain pika nimekirja ravimitest, mis üht või teist süsteemi läbivad.

Meie ravijuhised ütlevad, et kui sul on see haigus, siis tuleb anda näiteks 10 mg mingit kindlat ravimit – kõigile ühtemoodi. Tegelikult pole aga keskmist inimest olemas. Kui mulle antakse 10 mg ravimit, mille suhtes olen hüpoaktiivne, tähendab see, et saan kõik selle ravimi kõrvaltoimed: 10 mg on minule topeltkogus ja neid ravimeid peaksin võtma hoopis pool annust. Mõnda teisi peaksin aga võtma poole rohkem.

USAs on juba kliinikuid, kus ei hakata teatud ravimeid enne farmakogeneetilise testi tegemist andmagi. Ravimid on ju ülikallid ja mis mõtet on neid inimesele anda, kui ta organism selle kiiremini läbi põletab ja kasu pole midagi.

Kas need testid jõuavad kunagi ka Eestisse?

Varsti saab neid teste teha ka Eestis. Paljud asjad on praegu kliinilise uuringu lõppfaasis, kuid 3–4 aasta pärast on nad turul saadaval. Kui need turule tulevad, hakkavad neid kõigepealt pakkuma erafirmad ja see käib patsiendi rahakoti peal.

Selleks, et meditsiiniuuendus arstide igapäevatöösse jõuaks, kulub Eestis ja mujal maailmas keskmiselt 15 aastat. Kuigi see hoiab võib-olla tohutult kokku haigekassa või kogu riigi raha, ei huvita see kedagi. Meie meditsiinisüsteem pole üles ehitatud mitte tervise tootmisele, vaid raha põletamisele, protseduuride ja uuringute tegemisele.

See jutt haakub hiljuti „Pealtnägijas” olnud looga topeltuuringuist.

Uuringud on raviasutusele kasulikud. Kui raviasutus on ostnud seadme ja pannud sinna alla paar miljonit, peab see 24/7 töötama. Seisev seade on kulu – kui vajadust ei ole, siis see tekitatakse.

Ka hoone on kulu – kui ehitad haigla, pead selle ka inimesi täis panema, kuigi võib-olla oleks mõistlikum neid inimesi ravida kodus või ambulatoorselt.

Kas me siis üldse kunagi jõuame selleni, et igale inimesele on kättesaadav taustinfo tervise kohta, alates geeni- ja farmakogeneetilistest testidest?

Küllap läheb sinna põlvkond ära, sest ega praegused arstid ole võimelised uut omaks võtma. Ma ei usu, et senine meditsiinisüsteem innovatsiooni ja neid uusi asju sisse toob, pigem tuleb see väljastpoolt uute idufirmade kaudu.

Tegelda pole vaja mitte kaebusega, vaid jõuda asja tuumani ehk haiguse tekkimise põhjuseni. Seni on meil analüütiline pool olnud väga nõrk. Oleme kogunud infot ja seda on meil väga palju, aga seda ei kasutata raviotsuste tegemisel. Analüüsi ei saa kasutusele võtta tehisintellekti ja infotehnoloogia abita, sest see infohulk on nii tohutu. 

Mina ei julge enne arstitööd juurde võtta, kui mul pole kõrval tehisintellekt, mis annaks valikute tegemiseks piisavalt informatsiooni, sest teadmiste hulk kasvab maailmas niisuguse kiirusega, et ükski arst ei suuda kõigega ennast kurssi viia. Tehisintellekt annab vajaliku otsustustoe.

Kui need analüüsivahendid antakse inimesele kasutada ja sellele lisandub tema intuitsioon, on ta tegelikult arstist targem, sest ta tunneb oma keha paremini.

Mina näen muutust nii, et inimestele luuakse töövahendid ja võimalused, et nad saaksid oma tervisest hea pildi ka arsti poole pöördumata ja patsiendiks muutumata.

Tekib ka uus elukutse, tervisenõustaja, kes oskab inimesi aidata õigete infoallikate leidmisel ja õigete testide tegemisel ning seletab asja ära. Ta oleks niinimetatud tõlk-nõustaja, kes oskab testide tulemusi ka inimesele selgitada. See poleks enam mitte meditsiiniteenus, vaid nõustamisteenus. 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
huvitav
huvitav

kuidas südame juhtsüsteemi defekt infarkti põhjustab?

wpDiscuz