Loomaõiguslusorganisatsiooni PETA Saksamaa haru PETA Deutschland pöördus eile Eesti parlamendifraktsioonide ja maaelukomisjoni poole kirjaga, mis sisaldas üleskutset riigis karusloomafarmide keelustamiseks, edastas organisatsiooni meediakoordinaator Jana Fuhrmann.
Kirja saatmise põhjuseks on see, et parlamendi maaelukomisjonis peetakse sel sügisel nõu Eestis karusloomafarmide keelustamise üle. Hiljuti algatatud rahvusvaheline petitsioon on juba kogunud üle 25 000 allkirja loomi piinava karusloomakasvatuse lõpetamiseks.
„Karusloomakasvanduste keelamine Eestis looks riigile Ida-Euroopas eesrindliku rolli loomakaitses,“ ütles Andrzej Pazgan, PETA Deutschlandi Ida-Euroopa koordinaator ning lisas, et enamik kodanikke ei nõustu enam naaritsate ja rebaste gaasitamise ja osaliselt elusast peast nülgimisega luksusmoe nimel. Leidub samaväärselt sooje alternatiive, ilma et loomad peaksid kannatama.“
Vastavalt kahele erinevale aktuaalsele küsitlusele, mille viis 2014. aastal läbi loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ülesandel turu-uuringufirmade TNS Emor ja Saar Poll, on kuni 58% Eesti inimestest „pigem“ või „kindlalt“ loomade kasvatamise ja tapmise vastu karusnahkade tootmise eesmärgil.
Eestis on hinnanguliselt 30 kuni 50 karusloomafarmi. Suurimas farmis kasvatatakse igal aastal 150 000 naaritsat ja 20 000 rebast. Kokku tapetakse selles Balti riigis igal aastal ca 200 000 nn karuslooma, sealhulgas rebaseid, naaritsaid, küülikuid ja tšintšiljasid.
Loomad elavad kitsastes traatpuurides, mis ei võimalda neil loomuomaselt käituda. Nad kannatavad käitumishäirete ja haiguste käes, esineb kannibalismi ja enesevigastamise juhtumeid.
Juba 2014. aastal algatati üleriigiline petitsioon, mille allkirjastas enam kui 10 000 Eesti kodanikku. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus andis allkirjad koos memorandumiga parlamendile üle. Juunis 2015 toimus avalik arutelu memorandumi üle parlamendi maaelukomisjonis. Sellest tulenevalt tegi komisjon maaeluministrile ülesandeks koostada hinnang, mis on praegu toimuvate nõupidamiste sisuks.
Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Holland, Sloveenia ja Suurbritannia on „karusloomade“ pidamise keelustanud. Belgias, Tšehhis, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis arutletakse võimaliku keelustamise üle. Euroopa Liit on keelustanud kassi- ja koeranahkadega kaubitsemise ning roomajate nahkade müügi. Paljud tuntud brändid ja moedisainerid nagu näiteks Hugo Boss ja Armani ei kasuta enam karusnahka. Vastavalt 2015. aastal läbi viidud küsitlustele kümnes EL riigis nagu Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa (ka riikides, kus leidub arvukalt karusloomafarme) lükkab enamik EL kodanikke loomade pidamise puuris karusnaha tootmise eesmärgil tagasi.
arstirohtu ja sundravi enam ei kohaldata?
Lääne lodevusühiskondade vaade loomadele muutub aina infantiilsemaks. Loomades nähakse loomakehasse vangi jäänud inimesi, keda tuleks seega inimesele omaselt kohelda.
Laiemalt tekib küsimus, kas ahtra inimühiskonna armastus, millest peaks osa saama inimliigi enda arvukad järglased, projitseeritakse nüüd loomadele.