Lääne maleva pealik Rasmus Lippur ütleb, et Kaitseliit on talle kui tundmatu planeet, aga ta tahab selle endale koduseks teha. ARVO TARMULA
Esmaspäevast, 1. augustist juhib Kaitseliidu Lääne malevat 43aastane kolme lapse isa kolonelleitnant Rasmus Lippur, kes tuleb sellele ametikohale kaitseväe juhataja kindralleitnat Riho Terrase sõjalise nõuniku kohalt. Maleva teavituspealiku Heiki Magnuse sõnul oli maleval viimati nii kõrge auastmega pealik 1939. aastal, kolonelleitnant Karl-Mihkel Soo.
Lippur on elukutseline sõjaväelane, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel Eestis ja välismaal, aga Kaitseliit on talle üsna tundmatu organisatsioon.
„Kohati tunnen end nagu tundmatul planeedil,” tunnistas Kiltsi lennuväljaga tutvunud Lippur esmaspäeval. Ta sai Kaitseliidu liikmeks alles paar aastat tagasi, kui liitus Lihula ükskik-jalaväekompaniiga. Lihula üksuse liikmeks lubas ta jääda ka malevapealikuna.
Uus pealik on 1.90 pikk, räägib vähe, aga on sõbralik. Teeb nalja, aga nii, et ei saa hästi aru, kas oli nali või ei olnud. Küsimustest, millele ta vastata ei saa või ei taha, laveerib diplomaadi osavusega mööda. Ütleb, et suur spordimees ta ei ole, kehalised katseb teeb ära, aga mitte maksimumi peale. Lisab siis, et ega palju punkte maksimumist puudu jää. Musikaalne ei ole, aga tahaks väga osata hästi trumme mängida. Oma tugevaks küljeks nimetas head läbisaamist inimestega. „Nõrkusi peate teistelt küsima,” soovitas ta.
Lippur lubas, et revolutsiooni ta malevas tegema ei hakka, aga midagi kindlasti muutub, sest iga üksus on natuke oma pealiku nägu. Ta tahab maleva liikmeskonda kasvatada ja malevat juhtida nii, et kõik oleksid rahul, et väljaõpe oleks hea ja liikmed jääksid malevasse.
„Värisema ei pea keegi,” sõnas Lippur. „Ma võtan inimesi nii, et kõik on head, tublid, targad ja osavad, kuni nad pole vastupidist tõestanud.”
Kõige kõrgema auastmega riigikaitseõpetaja
Läänemaa pole Tallinnast pärit Lippurile võõras, ta on muu töö kõrval juba aastaid õpetanud koos abikaasa Maritiga Lihula gümnaasiumis riigikaitset. Perel on Lihula kandis ka talu. „Ei, põllumees ma ei ole, niidan ainult muru, kasvatan maasikaid, üks viinamarjapõõsas on ka.”
Lihulasse õpetajaks sattus Lippur juhuslikult. Ostis 7-8 aastat tagasi Lihula Konsumist Lääne Elu ja nägi seal kuulutust. Teatamise tähtaeg oli juba läbi, aga ta helistas siiski tollasele koolijuhile Peep Susile.
Lihula gümnaasiumi praegune juht Janar Sõber kiitis, et Lippur saab õpetajatööga hästi hakkama. Ka enesekehtestamisega ei ole tal muret, sest see anne on talle juba kaasa antud. Koos abikaasaga moodustavad nad hea tandemi, Marit asendab, kui abikaasa on välismaal.
Lippur õpetab riigikaitset veel Tallinnas Westholmi gümnaasiumis, kus tema vend Kaiko on riigikaitse õppetooli juhataja. Kui vend on elukutseline õpetaja ja hobi poolest kaitseliitlane, siis Rasmus on elukutseline sõjamees ja hobiõpetaja.
„Ma pean riigikaitset ääretult vajalikuks aineks,” sõnas Lippur ja lisas, et on nõus ka Haapsalus õpetajaks hakkama, kui kutsutakse. Lippuri sõnul teavad noored riigikaitsest ääretult vähe. Nii Lihulas kui ka Westholmis on riigikaitse kohustuslik aine.
Janar Sõberi teada on Lippur kõige kõrgema auastmega riigikaitseõpetja.
Sõjaväelane ei kasvata endale juuri alla
Kõrgetel ametipostidel töötanud Lippur ei pea ennast parketiohvitseriks.
„Olen käinud lakk-kingadega ja roomanud ka mudas,” ütles ta ja sirutas malevapealiku tillukeses kabinetis tanksaapas jalad välja. Esimesel tööpäeval oli tal seljas laiguline munder, käiseääred veidi kulunud. Seda kandis ta viimati 7. juulil, kui oli viimast päeva kaitseväe juhataja nõunik. Ainult embleemi vahetas ära.
Oma viimast ametit kirjeldades satub Lippur kimbatusse. Kaitseväe juhataja administratsiooni ülema ja sõjalise nõuniku töö oli ette valmistada kaitseväe juhataja kohtumisi ja vastata kõikvõimalikele küsimustele.
Kui kauaks Lippur malevapealikuks jääb, ta öelda ei osanud, aga ühes oli ta kindel – pensionile ta sellelt kohalt ei lähe. Sõjaväelase elu selline välja näebki, aasta ühes kohas, poolteist teises, kolm aastat kolmandas.
„See on normaalne, nii asjad käivadki,” sõnas Lippur.
Lääne maleva eelmine pealik major Mehis Born töötab nüüd kaitseväe toetuse väejuhatuse staabis Pärnus.
Rasmus Lippur
# Sündinud 26. aprillil 1973 Tallinnas
Teenistuskäik :
1. augustist 2016 Kaitseliidu Lääne maleva pealik
2015–2016 kaitseväe juhataja administratsiooni ülem, sõjaline nõunik
2012–2015 NATO Euroopa vägede peakorteris (SHAPE) sõjalise esindaja asetäitja
2009–2012 kaitseväe peastaabis analüüsijaoskonna ülem
2006–2009 vahipataljonis staabiülem ja ülem
2005–2006 õpingud Balti kaitsekolledžis
2004–2005 kaitseministeeriumis NATO büroo juhataja
2001–2004 Eesti alaline esindus NATO juures, kaitsenõuniku asetäitja
1998–2001 kaitsejõudude peastaabis staabiohvitser
1997–1998 tagalapataljonis rühma- ja kompaniiülem
Keeled: inglise, vene, soome, prantsuse
Hobid: kalapüük ja reisimine
Perekond: abielus, peres 18- ja 6aastane poeg, 4aastane tütar.
Allikas: Kaitseliit
