Läänemaa kuulub nüüdsest sigade Aafrika katku piiramiseks kehtestatud teise tsooni

Sigade Aafrika katku kitsendustega tsoonid Eestis (kehtestatud 27. juuli 2016). Hall joon – haldusüksuse piir. Sinine ala – I kitsendustega tsoon. Helepunane ala – II kitsendustega tsoon. Tumepunane ala – III kitsendustega tsoon. Kaart: maaeluministeerium

Euroopa Komisjon laiendas sigade Aafrika katku leviku piiramiseks kehtestatud teise tsooni kogu mandri-Eestile ning kõige karmima kolmanda tsooni viimatiste seakatkuleidude ümber asuvates paikades Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal.

Seoses sigade Aafrika katku puhangutega koduseafarmides ja seakatku levimisega uutele taudistunud aladele metsas laiendas Euroopa Komisjon Baltimaades ja Poolas seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutsoone. Uue otsusega laieneb kolmas tsoon ja kogu Mandri-Eesti ulatuses kehtestatakse teine tsoon, teatas veterinaar- ja toiduamet (VTA).

Juulikuus toimunud seakatku puhangute tõttu koduseafarmides laieneb taudi tõkestamiseks kehtestatud kolmas tsoon Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal asuvatele valdadele. Uue tsoneerimise otsusega jääb piirangutsooni täiendavalt 13 seakasvatust, millest seitse on vähema kui 10 seaga väikemajapidamised. Metssigade taudileidude tõttu uutes piirkondades Harju- ja Raplamaal on laiendatud teist tsooni kogu Eesti mandriosale.

Veterinaar- ja toiduametist öeldi BNS-ile, et uude laiendatud kolmandasse tsooni jääb üks 3400-pealine seafarm ning üks 300 loomaga seapidamine. Teised neli suuremat farmi on ligikaudu 100 seaga.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul toob teise tsooni laienemine kaasa täiendavad piirangud eelkõige elussigade turustajatele ning kolmanda tsooni laienemisega rakenduvad lisaks piirangud kolmeteistkümnele seakasvatajale toodangu turustamisel.

“Teise tsooni laienemine metssigade osas sisuliselt palju ei muuda, kuna metssealiha eksport on olnud piiratud ka seni Lääne-Eestis ja Harjumaal kehtinud puhvertsoonis,” rääkis Kalda. “Kindlasti tuleb aga tsooni laienemisse suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks peab jätkama nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.”

Riikliku tauditõrjekomisjoni otsusega on seatud metssigade asustustiheduse lõppeesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, mis tuleb saavutada 2018. aastal lõppeva jahiaasta lõpuks.

“Augustikuu jooksul määrab keskkonnaamet maakondlike jahindusnõukogude ja keskkonnaagentuuri ettepanekutele tuginedes eeloleva jahihooaja küttimiseesmärgid. Samuti on augusti jooksul kavas kokku kutsuda ametkondade ja teadlaste esindajate ümarlaud, et arutada võimalikke meetmeid metssigade populatsiooni tõhusamaks piiramiseks ning järelevalve karmistamiseks metsas,” lisas Kalda.

Kõik kolmandas tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all. Olulisima kitsendusena on kolmandast tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.

Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on teises ja kolmandas tsoonis lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires. Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse teise ja kolmanda tsooni farmidesse.

Kõik teises ja kolmandas tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.· Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja toodete turustamine Eestis teise tsooni piires erimärgistusega.

Käesoleval aastal on seni tuvastatud viis kodusigade Aafrika katku taudikollet. Möödunud aastal oli 18 kodusigade taudikollet, mille käigus hukati üle 22 000 kodusea.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL-i referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Taudi on leitud kodusigadel Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.