Marina Sillaste „Limonaadi Etsi” esietendusel 2012. aastal. Foto: Arvo Tarmula
Esmaspäeval suri pärast pikaajalist rasket haigust Läänemaa haiglas teatrijuht, lavastaja ja teatripedagoog Marina Sillaste.
Sillaste, keda kõik temaga kokkupuutunud tundsid Manni nime all, sündis 24. märtsil 1962.
Eesti harrastusteatrite liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri sõnul oli Sillaste läbi ja lõhki teatriinimene, kellele oli harrastusteater eluviis. „Teatritegemine polnud talle mitte ainult lavastused, vaid oluline oli, kuidas harrastusnäitlejaid ja lavastajaid kasvatada,” ütles Oomer.
Marina Sillaste õppis kultuuritööd Tallinna pedagoogilises ülikoolis ja tuli 1986. aastal noore lavastajana Erich Jaansoo kõrvale teatrisse Randlane. Lavastaja Aivo Paljasmaa sõnul tõi Sillaste 1980. aastail Haapsalu teatriellu suurt elevust ja andis paljudele tõuke näitekunstiga vähemalt harrastusteatris aktiivsemalt tegelda.
Läänemaa kultuurijuhi Marju Viitmaa sõnul oli Jaansoo ja Sillaste tandem see, mis pani Haapsalus teatrielu keema. Teatrit tehti särtsu ja rõõmuga.
Pärast lühiajalist tööd Haapsalu linna kultuurinõunikuna 1992–1993 võttis ta 1994 üle Randlase direktori kohustused, kuni 2002. aastal lõi kümmekonna teatrihuvilisega oma teatri – SEE teatri.
SEE teatrit võib pidada Sillaste üheks elutööks, nagu ka 11 aastat kestnud nostalgiapäevi septembri alguses. SEE teatri lavastused on harrastusteatrite festivalidelt nii Eestis kui ka väljaspool seda noppinud auhindu.
Viitmaa sõnul oli Sillaste nii oma teatri kui ka õpilastega alati appi tulemas, kui mõnel kultuuriüritusel oli vaja üles astuda. „Temalt ei kuulnud kunagi, et ta ei saa. Ükskõik kui kiire ka poleks olnud, ütles Mann alati: anna paar päeva aega. Ta tuli ja tegi asja ära,” meenutas Viitmaa.
Viitmaa lisas, et lavastajana olid Sillastel head mõtted ning ta oskas suurelt ja laialt mõelda, tal oli väga palju eksperimenteerimis- ja katsetamisjulgust. Nii võttis Sillaste tavapäraste teatritükkide kõrval ette omanäolisi projekte, nagu oli küüditamise aastapäeva puhul raudteejaamas etendatud lugu või koduvägivalla probleemi teadvustamiseks valminud lavastus „Vaikivad tunnistajad” koos naiskodukaitsjate ja noorte näitlejatega.
Marina Sillaste pidas vajalikuks ka noorte näitlejate kasvatamist. 2002. aastal loodi tema eestvõttel Haapsalu muusikakooli juurde teatriklass, milles õppis kümmekond noort. Igal aastal tõid noored teatriklassi õpilased lavale vähemalt paar tükki ning osalesid edukalt kooliteatrite festivalidel.
„Marina oli väga lastesõbralik ja oskas nendega hästi toime tulla, eriti selliste lastega, kes muidu oleks võib-olla halvale teele sattunud. Ta suutis neid enda ümber hoida ja õpetada,” ütles Haapsalu muusikakooli direktor Andres Kase.
Viitmaa lisas, et Sillaste ei nämmutanud noortele asju ette, vaid lasi neil ise mõelda ja katsetada. Nii ei seisa teatriklassi lavastuste juures tihtilugu mitte lavastaja Sillaste nimi, vaid tükk on sündinud rühmatööna.
Ka harrastusteatrite liidu tegevjuht Kristiina Oomer tõstis esile Sillaste tegevust lastega. „Ta uskus sellesse, et laste haridusteel on oluline eri kunstidega tegelemine ja teater annab inimesele midagi väga tähtsat, mis teda inimeseks olemisel aitab,” ütles Oomer.
Oomeri sõnul on töö lastega palju mitmekihilisem ja neid peab toetama rohkem kui täiskasvanuid ning Sillastele see sobis. „Marinal olid toredad lavastuslikud võtted. Ta oskas alati nii mõelda, et igaühel, kes lavale läheb, oleks seal oma hetk,” lisas ta.
Sillastet meenutatakse kui väga ettevõtlikku inimest. „Ühe harrastusteatri vedamine ja hoidmine Eestis vajab pedagoogilist oskust, oskust inimesi motiveerida ja üles kutsuda, eriti tänapäeva ühiskonnas. Me võime öelda, et Marina oli sädeinimene,” ütles Oomer.
