Proviisor Külli Teder. Foto: JLP kommunikatsioonibüroo
Soojad ilmad kutsuvad rohkem välja – grillima, matkama, rattaga sõitma, rulluisutama ja rulatama. Kõik on vahva, ent vahel võib viga saada – kukkuda ja end marrastada, jalatsite hõõrdumisel tekivad villid, matkal võib endale sisse lõigata, grillimisel end põletada.
Kuidas hooldada marrastust, kriimustust või lõikehaava? Nõu annab proviisor Külli Teder.
Puhasta haav ja peata verejooks
Haava puhastamiseks sobib leige puhas kraanivesi, füsioloogiline lahus (0,9% naatriumkloriidi lahus) või mõni spetsiaalselt haavale mõeldud antiseptik.
Puhastamiseks ei sobi alkoholi sisaldavad vahendid, sest need tekitavad valu, ärritavad, kuivatavad haava ja aeglustavad selle paranemist. Ei sobi ka vesinikperoksiid, mis võib kahjustada kudesid. Samuti ei sobi värvilised vedelikud, nt briljantroheline, jood või kaaliumpermanganaat, sest need segavad haava seisukorra hindamist ning võivad kudesid kahjustada. Verejooksu haavast saab peatada sellele puhta sidumismaterjaliga peale vajutades.
Kata haav ja loo selle paranemiseks soodne keskkond
Haav tuleb katta puhta sidumismaterjaliga, sest nii luuakse uute rakkude ja väikeste veresoonte kasvuks ja arenguks vajalik niiske keskkond. Lahtiselt õhu käes hoides võib haav kuivada, paranemisprotsess aeglustub, haava võib kergemini tekkida põletik ja moodustuda armkude.
Sidumismaterjali tuleb valida vastavalt haavale. Pindmiste lõikehaavade servad saab tõmmata kokku haavasulgemisplaastritega. Liikuvatel pindadel olevate suurte marrastuste puhul võiks eelistada spreiplaastrit.
Eritisega haavade puhul tuleks valida vedelikku hästi imavad haavapadjaga plaastrid, õrnema naha puhul silikoonplaastrid. Et sidumismaterjal ei kleepuks haavale, võiks kasutada haava ja plaastri vahel parafiin- või silikoonvõrke. Põletikuohuga haavadel tuleks kasutada antimikroobset hõbedat sisaldavaid plaastreid ja sidumismaterjale.
Jälgi haava seisukorda
Kui haava ümbrus ei puneta ega ole turses, haavas ja selle ümbruses ei ole liigset vetelikku, jäetakse sidumismaterjal haavale mitmeks päevaks. Plaaster või side tuleb vahetada kohe, kui haavaeritis on sellest läbi või plaaster haavalt lahti tulnud.
Põletikusümptomite, nt turse, punetuse jt tekkimisel tuleks kasutada laia antimikroobse toimega polüvidoonjoodidi ehk PVP-joodi sisaldavat Braunovidon salvi. Oluline on meelde jätta, et PVP-joodiga samal ajal ei tohi kasutada vesinikperoksiidi ega hõbedat sisaldavaid tooteid.
Kuidas hooldada põletushaava?
Jahuta põletada saanud kohta
Kasuta spetsiaalset geeli või jahedat, 18-20-kraadist voolavat vett. Jahuta haava vähemalt 10-15 minutit. Et liiga külm võib kahjustust süvendada, siis väldi haava jahutamisel kindlasti jäävett, jääd ja jääkotte.
Põletushaaval ei tohi kasutada õlisid, salve, kreeme, aaloed, pantenooli ja hapukoort, sest need takistavad haavast kuumuse väljumist.
Kata haav ja loo selle paranemiseks soodne keskkond
Selleks kasuta hüdrogeel- või hüdrokolloidplaastreid, mis hoiavad põletada saanud naha niiskena ja soodustavad paranemisprotsessi. Sobivad ka parafiin- või silikoonvõrk, mis ei kleepu haavale, vaid laseb haavaeritise läbi ja tagab niiske keskkonna.
Jälgi haava seisukorda
Infektsiooni tekkimisel tuleb kasutada hõbedat või joodi sisaldavaid tooteid.
Pea meeles!
* Haava kaudu võib organismi sattuda baktereid, sh teetanuse tekitaja. Kui viimase viie aasta jooksul ei ole teetanuse vastu vaktsineeritud, tuleb pöörduda arsti poole.
* Loomahammustuse korral peaks marutaudiohu tõttu pöörduma perearsti poole.
