Sotsiaalministeerium: kui palju töötab valitsussektoris ja KOVides vähenenud töövõimega inimesi?

Vähenenud töövõimega inimeste arv keskvalitsuses nende osakaal ja eesmärk 2020. Graafik: Sotsiaalministeerium

Tänavu aasta alguse seisuga töötas valitsusasutustes 10 613 vähenenud töövõimega inimest. 2020. aastaks on seatud eesmärk värvata valitsussektorisse lisaks veel vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest ning see on teostatav, kirjutab tööhõive osakonna juhataja Siiri Otsmann.

1. jaanuari seisuga mõõtsime vähenenud töövõimega inimeste arvu valitsussektoris, ühendades andmed eri andmekogudest. Selgus, et keskvalitsuse 325 asutuses töötab üle 3000 vähenenud töövõimega inimese (kokku ligi 70 000 töötajat) ning kohaliku omavalitsuse sektori 2626 asutuses ca 7500 inimest (80 000st töötajast).

Vähenenud töövõimega inimeste arv keskvalitsuses, nende osakaal ja eesmärk 2020. aastaks. Sotsiaalkindlustusameti, Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja EMTA andmed, 01.01.2016 seisuga.

Nii keskvalitsus kui KOVid saavad oma eesmärgi

Kuna töövõimereformi eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja tööle saamise toetamine, sai ka valitsussektor endale temaatilise ülesande: värvata 2020. aastaks vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest valitsussektorisse juurde. Reformi algatajana sai valitsussektor seega ülesande olla eestvedaja ka hõive eesmärkide elluviimisel. Arvestades praegust olukorda ja sihtrühmast tööturule sisenejate prognoosi, on eesmärk teostatav.

1000 inimese eesmärgi oleme jaganud ministeeriumide valitsemisalade ja maakondade vahel lähtuvalt valitsussektori asutuste töötajate arvu jagunemisest. Iga aasta jaanuari seisuga mõõdame vähenenud töövõimega inimeste arvu valitsussektoris uuesti.

Tööandja vaade – kvoot või uus normaalsus

Eesti demograafiline olukord ja selle mõjud tööturule ei ole kiita. Tööealine elanikkond väheneb prognooside kohaselt juba 2040. aastaks üle 160 000 inimese. See tähendab tööandjatele süvenevat tööjõupuudust, mida saab korvata peamiselt kolmel viisil – tööjõu tootlikkust tõstes, tööhõive määra tõstes või välistööjõudu sisse tuues.

Tulemuse saavutamiseks peame me tegelema kõigi kolmega paralleelselt. Valitsuse kärpekava sihib esimest, tööjõu tootlikkuse tõstmise viisi. Töövõimereform sihib tööhõive määra tõstmist. Kuna tööhõive määr on Eestis suhteliselt kõrge, 76,2%, saab selle tõstmine toimuda vaid nende sihtrühmade arvelt, kus praegu on hõive tase madal. Suurearvuliseks madala tööhõivega sihtrühmaks ongi vähenenud töövõimega inimesed. Tööjõupuuduse tingimustes tuleb tööandjatel töötajate saamiseks teha erilisi pingutusi ning arvestada tööjõu mitmekesisuse, nende erivajaduste, aga ka kõikvõimalike erisoovidega. Seega räägime 1000 töötaja värbamise kontekstis kvoodi asemel eesmärgist, mis aitab liikuda nn uue normaalsuse poole.

Tulemused algavad tööandjate teadlikkuse tõstmisest ja kogemuste vahetusest, kuidas selle uue normaalsusega kõige paremini kohaneda. Eestis on märkimisväärne hulk tööandjaid, kes värbavad vähenenud töövõimega töötajaid ja kes on valmis ka oma kogemusest teistele rääkima. Nagu ülevalpool tabelis näha, on neid ka valitsussektoris.

Vähenenud töövõimega inimese vaade – pessimism või konkurentsivõime

Tööandjate valmisoleku kõrval on oluline ka vähenenud töövõimega inimeste valmisolek töötada. Eelmisel aastal läbi viidud uuring näitas, et 56% töövõimetuspensionäridest, kes ei töötanud, soovis tööle minna. Samas oli valdav osa neist töökoha leidmise suhtes pessimistlikud – 65% pidas töökoha leidmist lähema poolaasta jooksul ebatõenäoliseks, vaid 20% tõenäoliseks. Selle pessimismi murendamine on edu võti töövõimereformile.

Nagu uued teenused ja toetused aitavad leida inimese jaoks sobivamat tööd, aitab kaasa ka 1000 vähenenud töövõimega inimese valitsussektorisse värbamise eesmärk. Kui tead, et oled oodatud, julged ka suurema tõenäosusega kandideerida. Seetõttu eeldame, et valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ning valmidust värvata vähenenud töövõimega inimesi. Levitame praktikat, et kõigile vähenenud töövõimega inimestele, kes CV järgi vastavad töökoha nõudmistele, tagatakse värbamiskonkursi käigus minimaalselt intervjuule pääsemine. Peale tööandja ja vähenenud töövõimega inimeste hoiakute muutmise on oluline ka vähenenud töövõimega inimeste tööturu konkurentsivõime tõstmine läbi parema hariduse võimaldamise. Aga sellest juba edaspidi.

Tänavu jaanuarist käivitusid uued teenused ja toetused vähenenud töövõimega inimesetele ja tööandjatele. 1. juulist tuleb järgmine uuendus – töövõimetuse asemel hakatakse hindama töövõimet ning maksma töövõimetuspensioni asemel töövõimetoetust. Süsteemi haldamise võtab järk-järgult üle töötukassa. Muudatuste peamine eesmärk on toetada töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida töö ja tööl püsida.

Loe töövõimesüsteemi muudatuste kohta lähemalt www.töövõimereform.ee.

Siiri Otsmann, sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja