VAATA VIDEOT: Haapsalus ja Ristil mälestati juuniküüditamise ohvreid

Kristjan Kosk

kristjan.kosk@le.ee

Küüditamine 75  Ristil (Markus Sein)  (5)

Ristil kogunes juuniküüditatuid mälestama paarkümmend inimest. Foto: Markus Sein

Täna peeti Haapsalu Toomkiriku ristimiskabelis mälestusteenistus 75 aastat tagasi Siberisse küüditatud süütute inimeste mälestuseks.  

Vaata videot.

Mitmed küüditamist läbi elanud inimesed on seda perioodi võrrelnud kurjuse kehastusega ja kirjeldamatu vägivallaga. 14. juunil aastal 1941 aeti relvaähvardusel mehed, naised, lapsed ja imikud loomavagunitesse ning saadeti pikale ja kannatusterohkele teekonnale külma Siberi suunas. Nende kodu, vara, mälestused ja lähedased jäid maha. Paljud imikud, lapsed ja vanemad inimesed surid nälga juba küüditamisvagunis teel Siberisse. Suur hulk küüditatuid hukkus esimestel kuudel Siberi vangilaagreis külma või nälja tõttu.

83aastane Risti elanik Erika Reinsalu, kes elas lapsepõlves Keedika külas meenutas, et oli tol kurval päeval kõigest kaheksa aastane tüdrukutirts, kellele meeldis mööda põldu ringi silgata. Proua rääkis, et sai tragöödiast aru küüditamisele järgnenud päeval. „Käisin meie külas ühte kuue kuust last hoidmas. Õhtul tulin tulema ja ei saanud midagi aru, järgmisel hommikul läksin ja imestasin, et lehmad ammuvad ja maja segamini pööratud,” meenutas Reinsalu, kes esialgu arvas, et külas on röövlid rüüstamas käinud.

Reinsalu jätkas, et sellest samast talust pandi rongile ema, isa, vanaema ja kuue kuune laps, kes teel Siberisse suri. „Laps visati lihtsalt vaguni aknast välja,” jätkas proua. Ta lisas, et aastaid hiljem pääsesid vagunus surnud lapse vanemad koju tagasi, kuid koht, kus laps vaguniaknast välja visati on tänini teadmata. „Saaks siis vähemalt sinna küünlagi pannagi.”

Proua teadis rääkida, et vanaema oli Siberis ära surnud ja tema poeg oli laudast võtnud sea-aia küljest lauad ja meisterdas neist vanaemale kirstu.

Vanaproua jätkas, et tegemist oli rikka ja kavala perega. Pereema oli põues kaasa vedanud kulda, millega eest Siberis elati. „Neil polnud sugulasi, kes neile Eestist oleks pakke saanud,” ütles proua.

Reinsalu rääkis, et teda päästis Siberisse viimisest tõsiasi, et tema oli pärit vaesest perekonnast. „Minu mehe sugulased olid jõukamad ja nemad küüditati küll Venemaale,” teatas Reinsalu.

Pärast mäletusteenistust peeti mälestushetk läänlaste Vabadussõja mälestussamba ees, kuhu Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja Lääne maleva pealik major Mehis Born asetasid küüditatute mälestuseks pärja.

Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus tervitas kõiki Vabadussõja mälestussamba ette kogunenuid ja rõhutas, et meil kõigil on au ja kohustus mäletada ja mälestada tol saatustikul päeval Siberisse küüditatuid.

Kohe pärast mälestushetke küüditatute auks liiguti Haapsalu raekoja ette, kus mälestati Haapsalu kunagist linnapead Hans Otto August Alveri. Alver oli Haapsalu linnapea aastail 1931.-1940. Ta oli ka Arstide Koja liige. Alver arreteeriti täna 75 aastat tagasi NSV liidu siseasjade rahvakomissariaadi poolt ja hukati 24. aprillil 1942. aastal Siberis Sverdlovski oblastis.

Mäletuspalvus jätkus Ristil küüditatute auks püsitatud mäletusmärgi „Raudteerööpad mäletavad” all. Sõna said Kaitseliidu Lääne maleva kaplan Ants Leedjärv, Lääne maleva teavituspealik Heiki Magnus, Läänemaa Memento esimees Arnold Aljaste, Kullamaa vallavanem Jüri Ott ja Lääne-Nigula volikogu aseesimees Andres Liiv.

Pärast kõnesid pakuti kohalviibijaile sooja teed ja suupisteid ning meenutati omakeskis kurba sündmust.

Lääne maleva pealik major Mehis Born ütles, et Eestil on juuniküüditamisest palju õppida. „Selle sündmusega joonistub välja meie idanaabri profiil,” ütles Born. Ta lisas, et seda profiili ei tohi me kindlasti unustada ja sarnase sündmuse võimalikuks korduseks peame olema ka vastavalt valmis.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
pp
8 aastat tagasi

Miks ei räägita juhtunu põhjustest? Turuprohvet Karl Reits hoiatas aastaid enne seda, et ” häda tuleb” kuna eesti rahvas on Jumalale selja pööranud.Sarnane õnnetus on praegugi ukse taga ootamas.Kui kooseluseadust ei tühistata ja kogu petmine ja muu patuelu ei lõpe imporditakse pagulastega islam – siis võib ütelda, et kaose ajad on saabunud.Inimesed lugege Piiblist Uut Testamenti. Päästmine on üksnes Jumala Poja läbi.

kats
8 aastat tagasi

Kaitseliidu esimehe jutt videos oli küll nutune. Meie allume valitsusele rahvas vaadaku ise kuidas hakkama saab. Väga kurb ja kahetsusväärne et küüditamine läbi viidi. Me peame sellest õppima et see ei korduks ja samal ajal vahib ise käed rüpes pealt kuidas see kõik edasi toimub.

ei noh
8 aastat tagasi

Panna nüüd Sukles Allvere ideede üle kummardama, see on juba mõnitamine. Sukses ongi üks neid vendasid kes seda küüditamist korraldab siin praegu. Teisalt võte te neid ausambaid palju tahes püstitada ja nende all kõnesid pidada kuid see on nagu suitsukate, mis ei ole uusküüditamist ära suutnud hoida. Läänlasi sai sellel aastal jälle 300 võrra ära küütitatud – TÖÖ KINDEL JA KORRALIK . Eriti nutune oli kaitseliidu ülemaintervju selle video lõpus et asi peabki nii olema, mis teha, suurte poiste mängud.

krista
8 aastat tagasi

See küüditamine käib täie rauaga edasi. Neeme Suur ei olenus selle pärast kohal et ta tegeleb selle uusküüditamise ettevalmistamise ja varjamisega. See on suur töö, selle kõrvalt enam aega ei jää.

...
8 aastat tagasi

Maavanemat ei olnud üritustel näha. Suur-Läänemaa jutu kõrvalt muuks aega vist ei jää.