Põud ähvardab viljasaagi nullida

Raido Kivi. Fopto: Arvo Tarmula

Sademetevaese ja keskmisest soojema maikuu tõttu võivad põllumehed tänavusest teraviljasaagist suu puhtaks pühkida.
Kullamaa talunik, Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu, kes kasvatab teravilja ja rapsi umbes 1300 hektaril, rääkis, et seis on pankrotihõnguline. „Kümne viimase aasta viletsaim talv röövis neljandiku taliviljast, nüüd ähvardab erakordselt kuiv kevad nullida suvivilja,” kurtis Pärnpuu.

Pärnpuu rääkis, et põllud vajavad hädasti vihma. „Nädala peavad minu põllud veel kuidagi vastu. Kui ka siis ei tule korralikku vihma, on ikaldus,” möönis Pärnpuu.

Riigi ilmateenistus lubas nädalavahetuseks hoovihma. Kui Tartus ja Viljandis sadas tugevasti, siis Läänemaal ei löönud nõrgad vihmasagarad tolmugi kinni. Pärnpuu kalender kinnitas, et viimati sadas Kullamaa kandis vihma 15. mai öösel. „Palju seda ei olnud, kuid suurest hädast päästis välja,” selgitas Pärnpuu.

Sademeid alla poole normist

Riigi ilmateenistuste andmeil tuli mais Kasari mõõtmispunktis 15,8 millimeetrit sademeid. Veel vähem on sadanud Põhja-Läänemaal, kus registreeris Vihterpalu mõõtmispunkt 14 mm sademeid. Mai keskmine oli 42 mm.

Kõige enam kannatab põua käes savisele pinnasele külvatud teravili. Pärnpuu selgitas, et kuiv ja soe ilm on mullale peale tekitanud kooriku, kust ei suuda idu end välja pressida. Liivasema pinnasega põllul on vili hõredam ja madalam. „Kui nüüd vihma tuleks, tärkaks mullast ka need idud, mis veel tärganud pole,” teadis Pärnpuu. Ta lisas aga, et see raskendab sügisel koristustööd, sest osa teraviljast on kõrgem ja valmis, osa aga pooltoores. „Suure tõenäosusega läheb pooltoores vili mahakandmisele,” ütles Pärnpuu.

OÜ Österby omanik Margus Kask, kes kasvatab Noarootsis teravilja 700 hektaril, ütles, et taevasse vaadates läheb tuju iga päevaga nukramaks. „Kui lähipäevil vihma tuleb, siis on veel lootust, vastasel juhul on päris halvasti,” sõnas Kask. Ta lisas, et umbes pool taliviljast on hukas. „Tegime kevadel sinna uue külvi, et midagigi päästa,” selgitas ta. Suviviljast on osa veel tärkamata, kuid Kask ei osanud öelda, kas tärkamata taimede seemned on idanema läinud ja seejärel kuivanud või pole need idanema hakanudki. Teise variandi puhul on lootust, et niiskust saades lähevad need ikkagi kasvama.

Kase äripartner Raido Kivi lisas, et vili on põllul madal ja väga hõre. Kui tavaliselt on Noarootsi põldudelt korjatud neli tonni hektarist, siis Kivi hinnangul ei paista tänavu üle kahe tonni tulevat.

Taimed on stressis

Hiljuti oma piimafarmi ja ligi 500 hektarit põllumaad Laheotsa OÜ-le müünud Elvo Leppmaa ütles, et praegune ilm on põllumehe suurim vaenlane. „Piirsalu kandi põldude mullas on niiskust veel umbes nädalaks,” teadis Leppmaa. Küll aga toonitas ta, et kuiv ilm on viljale juba kahju teinud.

„Viljataim otsustab n-ö kevadiste tingimuste põhjal, mitu tera ta viljapeasse kasvatab,” selgitas Leppmaa. Kui on kuiv kevad, siis tuleb vähem teri iga taime otsa ja seevõrra on ka saak väiksem. Raskusi võib tekkida ka koristusajal, kui viljataim peaks jääma väga madalaks. „Ega kombain päris mulla pealt lõika,” ütles ta. Kui viljapea on liiga madalal, jookseb see kombaini vikati alt läbi ja jääb põllule.

550 hektaril teravilja kasvatav Linnamäe talunik Arne Tamm on samuti viljapõllu seisukorra üle murelik. Tamme sõnul sadas vihma viimati kolm nädalat tagasi. „Viis või kuus millimeetrit tuli,” teadis Tamm.

Tamm usub, et tema põllud peavad veel kuni kaks nädalat vastu. Muret tekitab põud aga juba praegu. Näiteks saab kahjuritõrjet teha vaid öösiti, sest päeval on taim n-ö stressis ega võta tõrjevahendit vastu.

Läänemaa ilmavaatleja Ilmar Öövel leidis, et tänavune kuiv kevad ei ole midagi haruldast. „Viimaste aastate niisked kevaded on põllumehed ära hellitanud,” ütles Öövel. Ta meenutas, et 1967. aastal ei sadanud tilkagi aprillist augustini. Millal võiks taas vihma tulla, ei osanud Öövel ennustada. „Ju jaanipäeval ikka tuleb paar tilka,” ütles ta.

Põud kimbutab

Nii nagu Läänemaal nii on põllumeestel seis kehv ka mujal Eestis. Tartumaal Tõraveres tuli mais vaid 1,9 ning Elvas ja Võrus 2 mm sademeid. Ainus piirkond Eestis, kus ei saa sademete vähesuse üle kurta, on saared. Heltermaa vaatluspunktis tuli mais 27,1 ja Kuressaare külje all Roomassaares 31,2 mm sademeid.