0

Raekojas näeb Haapsalu kalleimat näitust

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Haapsalu raekojas reedel avatud Ants Laikmaa tippteoste väljapanek on linna läbi aegade kõige kallim kunstinäitus, kui see rahasse arvestada.

Võib-olla vaid Evald Okase muuseumi eksponaadid suudavad sellega võistelda. Kui palju võiks kaks saalitäit Laikmaa töid maksta, on raske hinnata. Kunsti hind oleneb sellest, kui palju teda turul liigub, kui palju ühe või teise kunstniku töid üldse alles on, kunstiteoste seisukorrast ja muidugi ostja huvist ühe või teise kunstniku vastu. Kui töid on vähe ja huvi suur, kerkivad ka hinnad.

Galeristi ja E-Kunstisalongi perenaise Tiia Karelsoni sõnul on Laikmaa kunstioksjonitel harv külaline. „Aastate jooksul on teda olnud, aga mitte palju,” ütles Karelson.

Küsimusele, kas Laikmaad on erakätes vähe või ei raatsita teda müüa, vastas Karelson: „Nii ühte kui teist. Võib olla, et ei müüda, hoitakse, kui ei ole tarvidust müüa.” Teine asi on see, et suurem osa Laikmaa töid on pastellid. „Kui Laikmaa õlimaali müüakse, siis tasub kahelda,” ütles Karelson. Pastellid aga pole ajahambale nii vastupidavad kui õli, kardavad vett, ja õlimaali nii kergesti ära ei visata. Pastelli puhul aga võib tunduda, et paberitükk, ütles Karelson.

Ligi 20 aastat tegutsenud E-Kunstisalong korraldab oksjoneid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, tegeleb kunsti müügi ja näituste korraldamisega. Kunstisalongi oksjoneil on ligi 20 aasta jooksul müüdud kuus Laikmaa tööd lõpphinnaga 1600–13 000 eurot.

Läänemaa muuseumijuhi Anton Pärna teada pole nii erakordset näitust Haapsalus olnud ja järgmise kümnendil ei tule ka.
„See, et niisugust näitust näeb väljaspool Tallinna või Tartut, on täiesti unikaalne,” ütles Eesti kunstimuuseumi programmijuht ja kuraator Liis Pählapuu. Muuseumid küll laenavad üksteisele näitusteks maale, kuid seda teevad kunstimuuseumid omavahel. Ants Laikmaa tööde puhul teeb laenamise veel keerulisemaks see, et tegemist on pastellidega, mis on eriti tundlikud ja õrnad. „Muuseum neid eriti välja anda ei taha. Väikestes kohtades teeme näitusi üldse väga harva,” märkis Pählapuu.

Haapsalu raekotta on paigaldamisel spetsiaalsed temperatuuri- ja niiskusmõõdikud, näitusid kontrollib kunstimuuseum nädala-paari tagant. „Valgustus on spetsiaalne, täiesti õige, ja tugevdatud on turvameetmeid,” ütles Pählapuu.
Ka kunstimuuseumis endas pole iga kell võimalik nii suurt hulka Laikmaa töid vaadata – püsiekspositsioonis on näha vaid paar Ants Laikmaa tööd – üks tuntumaid autoportreid ja Paul Pinna portree. Haapsalu raekojas aga näeb 23 Laikmaa pastelli, nende hulgas on kuulsad „Läänemaa neiu” ja „Miku” ning muidugi ka noore Marie Underi portree.

„Lähtusime sellest, et kui juba sellist näitust teha, siis pakkuda võimalikult palju äratundmisrõõmu ja panna välja tuntud töid,” ütles Pählapuu. Samuti annab näitus ülevaate kõikidest Laikmaa teemadest: portreed, Läänemaa maastikud ja välisreisimuljed (Haapsalus Tuneesiast ja Caprilt). Välisreisimuljed on üks rõõmsamaid Laikmaa loomejärke. Haapsalus aga on näha ka üks Laikmaa viimaseid tuntud töid, trööstitu „Talvemaastik” – 1938. aasta vaade Laikmaa kodumaja aknast Taeblas. Elu lõpul muutuski Laikmaa looming üha raskemeelsemaks, sh muutus tema käekiri. Ühes oma 1941. aasta kirjas annab Tuglas teada, et ega ta Laikmaa viimasest kirjast suurt muud aru saanud, kui et too on haiglas.

Laikmaa loomingu algus ja lõpp on seotud Läänemaaga, algus lapsepõlvekoduga Kivi-Vigala mail, lõpp tema enda ehitatud koduga Kadarbiku külas. Seotus Läänemaaga on ka üks põhjusi, miks Laikmaa 150. sünniaastapäeva näitus üldse Haapsallu jõudis.

Liis Pählapuu sõnul on Haapsalus väljapandu kompaktne ja hoomatav ega käi üle jõu ka võhiklikumale vaatajale ning annab ülevaate Eesti ühe olulisema kunstniku loomingust.

„Vaieldamatult on see Haapsalu ja kogu Läänemaa suursündmus. Järgmise kümnendi jooksul neid töid nii suurelt välja ei tooda,” ütles Haapsalu muuseumijuht Anton Pärn. Laikmaa näitusega võrreldavat väljapanekut pole Haapsalus olnud
ka eelmisel kümnendil.

Anton Pärna enda lemmik näitusel on impressionistlik „Matsalu laht” (1919), mida oli Pärn pidanud Capri vaateks. „Täitsa piinlik… Olin selle töö ammu oma lemmikuna fikseerinud, aga mul polnud aimugi, et see on Matsalu laht. Seda õnnelikum olin ma originaali nähes ja seda teada saades,” ütles Pärn.

Ants Laikmaa

Sünd 1866, Eesti 20. sajandi olulisemaid maalikunstnikke. Viljeles pastellmaali (maastikud, (auto)portreed, reisimuljed). Laikmaa loodud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. 1932. aastast elas Laikmaa Kadarbiku külas, kuhu on ka maetud. Suri 76aastaselt (1942).

Fotod: Merilin Kaustel-Lehemets
Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (1)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (3)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (4)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (5)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (7)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (9)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (11)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (12)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (15)

Laikmaa näitus raekojas (merilin kaustel (16)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz