Rohuküla sadam. Foto: Urmas Lauri
Parvlaev Ormsö saab Vormsist mandrile tuua korraga vaid ühe täislastis metsaveoauto ning seetõttu on laev metsalangetajate jaoks pudelikaelaks, reise tuleb pikalt ette planeerida.
Olukord pole varasemaga võrreldes paranenud
„Küpset metsa on palju ning langetatud metsaga tuleb kohe tegelda, et puit ei rikneks;“ selgitas Vormsis metsaga toimetava Triovara Halduse OÜ juhatuse liige Karl Raatpalu. „Ormsö ei saa kahte täislastis [metsaveo]autot peale võtta, see on ehk valearvestus.“ Raatpalu lisas samas, et ega keegi enam uut, suuremat laeva liinile tellima ei hakka.
Vormsi liiniga tegeleva Lääne maavalitsuse maaeluspetsialisti Mati Kallemetsa sõnul on parvlaeva Ormsö kandevõime 90 tonni, lasti saab laev võtta 70 tonni. Täislastis metsaveoauto kaalub 45 tonni, sellest tingituna ei saagi laev korraga kahte metsakoormat vedada.
Lisaks Triovara Haldusele tegelevad Vormsis metsateoga veel Laanemetsa OÜ, HM Puidukaubandus, Läänemaa metsaühistu ja ka Vormsi metsaomanikud iseseisvalt.
„Mingil määral ikka saab [metsa vedada], kuid jama on palju,“ ütles Laanemetsa OÜ juhatuse liige Eero Jersmin. Praegune olukord varasemaga võrreldes, kui liinil sõitis vana parvlaev Reet, tema sõnul oluliselt parem ei ole. „Oleneb palju metsa on,“ kirjeldas Jesmin metsaveoautode logistikat. „Õhtul veetakse kaks autot tühjalt üle, kell 6.45 saab esimene tagasi, kell 8.35 teine.“
Probleemiks on praegu seegi, et mida langetatud metsaga peale hakata. Metsast, millest ehituspuitu ei saa, keedetakse tselluloosi. Paberipuidu müümisel tuleb siinsetel metsafirmadel üha kaugemale lõunapoole liikuda.
Sõidud tuleb pikalt ette planeerida
Hiiumaa metsafirma HM Puidukaubandus juhatuse liige Urmas Tammeveski ütles, et hetkel Ormsö kandevõime nende firmat eriti ei puuduta. „Sest me ei tegutse praegu seal,“ ütles Tammeveski ja lisas, et Vormsi metsa majandamise teeb keeruliseks eelkõige laevaühendus.
„Oleme seal tegutsedes alati logistilisi plaane nii teinud, et saaks hakkama. Ja oleme saanud ka,“ nentis Tammeveski.
Hiiumaa liini laevad on suuremad ja graafik tihedam. „Aga sõitjaid on ka rohkem, eks sealgi on see pudelikaelaks,“ tõdes Tammeveski.
„Eks see [metsa väljavedu] ole suurimaks probleemiks metsaomanikele, sest ettevõtja tahab ju omadega ots-otsaga välja tulla,“ nentis Tammeveski.
„Konkurents on piletitele tihe,“ nentis Karl Raatpalu ja pakkus lahendusena välja Ormsö lisareise või ka öiseid metsareise.
Maavalitsusse pole Raatpalu sellise ettepanekuga veel pöördunud. „Tuleks sellega tegelema hakata, maavalitsusega suhelda,“ arutles Karl Raatpalu.
„Minuni pole kaebusi jõudnud,“ lausus maavalitsuse maaeluspetsialist Mati Kallemets ja lisas, et Vormsis tegutsevad puidufirmad peavad oma reise plaanima.
„Siiani on Väinamere Liinid suutnud etteregistreerimisega korralikult vedada,“ kinnitas Kallemets. Alles hiljuti uurinud ta metsaveo kohta ka Vormsi vallavalitsusest. „Sealt öeldi, et toimub normaalselt,“ ütles Kallemets.
Kaubalaevad Vormsi ei pääse
Heltermaalt ja Rohukülast saab metsa suurte kaubalaevadega sihtpunkti toimetada.
Metsaga toimetajad on üritanud ka Vormsist metsa laevaga välja vedada. „Aga see on kallis, ei kannata,“ kinnitas Karl Raatpalu.
„Pargase [millega mets kas Rohukülla või Heltermaale veetakse] tellimine on kallis, suure laevaga Vormsi sisse ei pääse,“ nentis Urmas Tammeveski. „Autovedu on ainus võimalus.“
Parvalev Ormsö teeb praegu Svibyst Rohukülla nädalas 27 reisi, päevas kolm kuni viis reisi.
Keskkonnaagentuuri andmeil on Vormsi tänavune metsatööde maht u 15 000 tihumeetrit. Sellise kogus metsamaterjali mahub u 400 metsaveoautole.
Mati Kallemets ütles, et suvel tuleb Vormsi liinil eelistada turismiettevõtjaid, et kõik huvilised saaksid Vormsi. „Saar ju elab sellest,“ lausus Mati Kallemets.
