Sel aastal kirjutab Valge Daami näidendi kirjanik Jan Kaus, kelle lapsepõlv on tihedalt seotud Haapsaluga.
Valge Daami lavastuste produtsent Anneli Aken seletab, et Kausi juurde jõudis ta ringiga pärast seda, kui selgus, et esialgu väljavalitud kirjutajal ei mahu Valge Daam sel aastal kuidagi ajakavasse. Aken küsis siis Kausilt soovitust, kelle poole tasuks pöörduda. Edasi läks lugu umbes nii nagu Lutsu „Kevades”, kus Toots Teelelt pruudikandidaatide kohta soovitust küsib.
„Selgus, et Jan on varem näidendeid kirjutanud küll, kuigi me tunneme teda pigem kui luuletajat, proosakirjanikku ja muusikut. Tal tärkas kohe huvi ja oli ka aega asi ette võtta,” räägib Aken.
Kaus kui näidendi autor toob sisse ühe intrigeeriva „tagasi juurte juurde”-momendi. Esimene Haapsalu legendi lavastus toodi rahva ette siis, kui Haapsalus oli kultuuriosakonna juhatajaks Andres Kaus. „Jan on Andres Kausi vennapoeg. Ta on oma lapsepõlved veetnud Haapsalus, nii et ta tunneb seda kohta väga hästi,” ütleb Aken ja lisab, et kahe Kausi omavaheline seos oli talle seni teadmata.
„Jani Valge Daami lugu tuleb väga huvitav! Tekst saab päris valmis küll juuni alguseks, aga mul on olnud seda juba praegu väga mõnus lugeda,” ütleb Aken ja poetab, et kui ta ei peaks olema lava taga, oleks ta seekord hea meelega ka ise lava peal.
Näidendi pealkiri ei ole veel n-ö ametlikult kinnitatud, peaosalised aga küll. „Meil on väga toredad peategelased – Loore Martma ja Priit Loog,” teatab lavastaja Aleksander Ots ja lisab, et teised osatäitjad jäävad veel mõneks ajaks saladusloori alla, kuid nagu juba traditsiooniks saanud, teevad kaasa kohalikud lavajõud. „Teistmoodi poleks mõeldavgi!”
Näitleja ja muusik Loore Martma sai üle Eesti tuntuks, kui mängis peaosa teleseriaalis „Naabriplika”. Priit Loog teenib igapäevast leiba Pärnu Endla näitlejana.
Ajalooline tõde
Seekordsel Valge Daami lavastusel on ehe ajalooline taust, mis lisab müüdile usutavust ja on kindlasti ka õpetlik lugu – kõik, mis lavalt maha mängitakse, ongi siinsamas Haapsalus kunagi sündinud. Tegusid teevad sajandeid tagasi reaalselt elanud isikud, kel olid Haapsalus oma suurejoonelised ja mitte just kõige paremad kavatsused. Vaatajale näidatakse ka seda, mis võinuks lavastuse autorite nägemuses sündida, kuid tükk põhineb siiski ajaloolistel faktidel.
„Anname Haapsalu identiteedi müüdile oma, aga ajalooga väga tihedalt seotud vaatenurga,” selgitab Aleksander Ots, kes on sel korral Valge Daami näidendi lavastaja.
Aken märgib, et päris ajaloo on Valge Daami näidendi autoritest seni mängu toonud vaid Hardi Volmer ja tandem Andres Lepik – Peeter Volkonski. Mis seekordses lavastuses täpsemalt juhtuma hakkab, jääb esialgu veel Valge Daami saladuseks.
Aleksander Ots on tuntud telenägu ja raadiohääl, keda teatakse ka ansambli Köömes lauljana.
Ma tunnen ennast kabuhirmus,” ütleb Ots rõõmsalt, kui artikli autor pärib, kuidas ta end lavastaja rollis tunneb. „Aga see on positiivne stress. Kui ma ütleks, et ma tunnen ennast kindlalt ja ma tean täpselt, mis juhtuma hakkab ja kõik sujub, oleks midagi väga valesti. See on kindlasti väga aukartust äratav ülesanne ja ma kavatsen anda endast kõik, et see hästi välja tuleks,” lisab ta siis tõsisemalt.
Moodne tehnika ja kuulsad muusikud
Lavastaja Otsa sõnul on lavastuses väga suur roll tänapäevastel tehnilistel lahendustel, mida on Eestis vabaõhutükkides veel üsna vähe kasutatud. „Tuleb täiesti kordumatu vaatemäng ja mitte ainult Valge Daami, vaid üle-eestilise teatri kontekstis. Märksõnadeks on video mapping ehk reaalsus, mis luuakse projektorite, animatsiooniprogrammide ja 3D modelleerimise abil. Paneme väga palju rõhku tänapäeva tehnilistele lahendustele,” selgitab Ots.
„Seda kõike teevad Anti Rannus ja tema kolleeg Vahur Kuusk,” lisab Aken.
Mitte väiksem roll pole muusikal. Seekordse Valge Daami lavastuse muusika loomine usaldati kahele aastakümnete pikkuse eduka karjääriga muusikule, kelleks on Angela Aak ja Lea Dali Lion ehk Lea Liitmaa. „Nad on pikka aega koostööd teinud, juba alates ansamblist Blacky. Muusika kirjutamises osaleb samuti Loore Martma, kes on peale näitlejaks olemise ka laulja. Tal endal tuleb ju suur osa sellest muusikast ette kanda,” selgitab Ots.
Aak on Eesti üks kogenumaid rokkmuusikuid, temast on peale kõige muu saanud ka väga hea helilooja ja stuudioprodutsent. Viimasel ajal on Aak tegelnud palju ka klassikalise muusikaga. Lea Dali Lioni annet sai alles hiljuti imetleda telesaates „Laula mu laulu”.
„Arvan, et sellest kooslusest on oodata midagi väga põnevat,” ütleb Ots, kes on varem Aagiga koostööd teinud. Ta jutustab, et kui Aken tegi talle ettepaneku tulla Valge Daami näidendit lavastama ja selleks oma meeskond kokku panna, ei olnud tal mingit kahtlust, et Aak on see inimene, kellele ta muusika kirjutamise asjus helistab. Et Aagiga ühes tuleb ka Lea Dali Lion, oli asjade loogiline jätk.
„Nende senine koostöö ja vaimsus teeb neist Valge Daami näidendi lavastamisel väga õige valiku ja pakub ka neile endile suurt huvi.”
Ots ootab põnevusega, kuidas hakkab kogu ansambel – tekst, näitlejad, muusika ja tehnika – kokku kõlama.
„Teater on selline kaduv kunst, mis sünnib igal õhtul uuesti ja on kordumatu. Samamoodi on iga Valge Daami lavastus kordumatu. Eriti suur ja aukartust äratav ülesanne on see neile, kes teevadki Valge Daami lavastust üks kord elus. Minul on see üks kordumatu võimalus nüüd käes.”
Valge Daami etendused sel aastal 19.–21. augustil Haapsalu piiskopilinnuses
