Tänavu juba 13. korda toimuv Prima Vista kannab seekord teemapealkirja „Müstifiktsioon” ning partnerlinnaks on salapärane ja legendiderohke Haapsalu.
Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Partnerlinna päeva projektijuhi Triin Ploom-Niitra sõnutsi tegi Prima Vista tänavune katusteema seekord valiku lihtsaks. Teist nii salapärast linna kui Valge Daami legendiga tuntust kogunud Haapsalu Eestis pole.
Partnerlinnapäev Haapsalus leiab aset reedel, 6. mail paralleelselt Lääne maakonna keskraamatukogus ning Haapsalu kultuurikeskuses. Sisutihe programm kätkeb endas hommikust lasteprogrammi, raamatulaata, Läänemaaga seotud loomeinimeste esinemisi ning päeva lõpuks kohtuvad Haapsalus lugejatega kaks Prima Vista välisautorit.
Alates kella kahest tasub sammud seada Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaali, kus riburada astuvad üles Läänemaalt pärit või Läänemaaga seotud loomeinimesed kirjanik Eia Uus, luuletajad Kaarel B. Väljamäe ja Silvia Urgas ning muusikud Paula-Marit Leiumaa ja Lisete Velt.
Soome Instituudi abiga jõuab Haapsallu krimikirjanduse vananemise temaatikaga seostanud soome autor Minna Lindgren, kelle Ehtoolehto-triloogia esimene osa “Surm Õhtuhiies” (“Kuolema ehtoolehdossa”) on ka eesti keeles ilmunud.
Omaette saladuseloor hõljub aga läti kirjaniku Vilis Lācītise kohal, kes on oma autorinime laenanud nõukogude sotsrealismi klassikult Vilis Lāciselt ning tõmbab publikule esinedes selga karukostüümi.
Noorimad raamatuhuvilised on lustima oodatud alates kella kümnest, kui keskraamatukogu lasteosakonnas esineb lastekirjanik Annely Lember. Keskpäeval avatakse kultuurikeskuse fuajees raamatulaat, kus saab terve päeva vältel tutvuda uusima kirjandusega.
Prima Vista kava Haapsalus
Reedel, 6. mail toimuvad Prima Vista kirjanduspeo sündmused paralleelselt nii Tartus kui Haapsalus.
- Kl 10 algav lastehommik Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonnas (Wiedemanni 11). Lastele räägib raamatute kirjutamisest ja illustreerimisest eesti lastekirjanik Annely Lember.
- Kl 12–17 toimub raamatulaat Haapsalu kultuurikeskuse fuajees.
- Kl 14 jätkub programm Lääne maakonna keskraamatukogu lugemissaalis (Posti 3) Läänemaalt pärit või Läänemaaga seotud loomeinimeste kavaga: esinevad eesti kirjanik Eia Uus, eesti luuletajad Kaarel B. Väljamäe ja Silvia Urgas ning muusikud Paula-Marit Leiumaa ja Lisete Velt.
- Kl 16 kohtub lugejatega Soome kirjanik, ajakirjanik, muusikateadlane ja raadiohääl Minna Lindgren. Tema üks tuntumaid romaane, 2013. aastal ilmunud „Surm Õhtuhiies” on tõlgitud ka eesti keelde. Teose põhjal plaanitakse peagi teha film. Autoriga vestleb Kadri Kaljurand Soome Instituudist.
- Kl 17 on publiku ees mitmenäoline Läti kirjanik ja muusik Vilis Lācītis. Temaga vestleb tõlkija Aive Mandel.
Prima Vista partnerlinna päeva toetavad Haapsalu linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot festivali kodulehelt.
Minna Lindgren
Minna Lindgren (s 1963 Helsingis) on Soome kirjanik ja ajakirjanik, keda tuntakse peamiselt raadioinimesena: ta on teinud endale nime Yleisradios ehk Soome rahvusringhäälingus, töötades seal nii programmijuhi, saatejuhi kui ka produtsendina. Hariduselt on ta muusikateadlane – lõpetas Helsingi Ülikooli magistrikraadiga 1993. aastal. Lindgreni esimene romaan „Kuolema ehtoolehdossa“ ilmus 2013. aastal. See tõlgiti eesti keelde kaks aastat hiljem pealkirjaga "Surm Õhtuhiies". Järgmised Ehtoolehto-triloogia osad “Õhtuhiie pagulased” („Ehtoolehdon pakolaiset“) ja “Õhtuhiie häving” („Ehtoolehdon tuho“) ilmusid Soomes vastavalt 2014. ja 2015. aastal. Praegu plaanitakse Lindgreni debüüdi põhjal teha film.
Vilis Lācītis
Vilis Lācītis, kodanikunimega Aleksandrs Ruģēns (s 1975) on läti kirjanik ja muusik, kes elab ning kirjutab Oxfordis. Ta on õppinud antropoloogiat Oxfordi Ülikoolis ning olnud pikka aega grupi Pupociklu Vasara liige. 2013. aastal ilmus nende debüütalbum „Pupolāras dziesmas”. Kirjanikuteed alustas Ruģēns 2010. aastal pseudonüümi Vilis Lācītis all. Autori kirjanikunimi viitab läti nõukogude sotsrealismi klassikule Vilis Lācisele ja nagu ta ise on öelnud – kui Lācis (läti k „karu“) oli klassik, siis Lācītis (läti k „karuke“) on väike klassik, klassikuke. Alguses astuski autor publiku ette karukostüümis või karu maski taha peitudes, mistõttu jäi tema isik esiti saladuseks.
