Päästeameti autod Beguta kohviku juures gaasileket ostimas. ERAKOGU
Üle-eelmisel nädalal sai päästeamet väljakutse Haapsalusse Kalda tänavale, kus ühes hoones oli tunda gaasilõhna.
Majaperenaise sõnul on majas küll väike gaasiballoon, kuid seal ruumis gaasilõhna tunda ei olnud. Lõhn levis hoopis esimese korruse esikus. „Ka varem on ilmastiku muutumise korral gaasihaisu tunda olnud, aga sel korral oli see erakordselt tugev,” selgitas majaperenaine, miks päästjad välja kutsuti. Kohapeale tulnud päästjad gaasileket ei leidnud, kuigi ruumid kontrolliti üle ka mõõturiga.
„Me ise ei suutnud muud välja mõelda, kui et võib-olla tuli see lõhn kanalisatsioonist,” rääkis majaperenaine.
Haapsalu Veevärgi vee- ja kanalisatsioonivõrkude osakonna juhataja Jüri Heeringas pidas kanalisatsioonilõhna levimist õhurõhu muutusega võimalikuks. „Reoveetorustikus on alati mingi lõhn ja et see tuppa ei tungiks, peaks torustik olema korralikult ventileeritud,” ütles ta.
Heeringa sõnul viiakse kanalisatsioonitorustiku ventilatsioon üldjuhul katusele ja kanalisatsioonihaisu tuppatungimist takistab haisulukk. „Kui torustik on ventileeritud, ei saa sellist olukorda tekkida 99,9 protsendi tõenäosusega,” ütles ta ja lisas, et vanemais majades ei pruugi ventilatsioon olla nõuetekohane.
Heeringas kummutab kahtluse, et kanalisatsioonisüsteemi kaudu võib eluruumidesse kanduda kergesti süttiv ja plahvatusohtlik metaan. Tema sõnul võib metaan tekkida küll siis, kui reoveemuda lastakse käärima, kuid kanalisatsioonisüsteemis seda üldjuhul ei teki. Pealegi on metaan lõhnata ja värvuseta, mistõttu ei saa inimene selle lõhna tunda.
on küllalt juhtumeid, kus kanalisatsioonis tekkinud gaas plahvatab ja kilomeetreid kanalisatsioonitorustikku lendab õhku.