Pärnumaa kaart Koonga vallavanema kabinetis. Lõuna-Läänemaa valdadel pole Pärnumaa osaks saamise vastu midagi. Foto: Urmas Lauri
Läänemaa lõunaserva on nelja valla liitumisel tekkimas umbes Hiiumaa suurune 6000 elanikuga hiigelvald.
Täna pidasid Varbla ja Koonga vald Pärnumaal ning Hanila ja Lihula vald Läänemaalt Koongas järjekordselt nõu, kuidas leivad ühte kappi panna. Arutelul osales vaatlejana ka Vigala valla esindus Raplamaalt.
„Lõplikke numbreid on vara öelda, aga rahvastik võib maksimaalselt kasvada [Vigala, Tõstamaa ja Kullamaa lisandumisel] kuni 11 000 elanikuni,“ nentis Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld, viidates sellele, et võimalike liitujatena nähakse Kullamaad, Vigalat Raplamaalt, Tõstamaad Pärnumaalt ja võimalik, et ka Martna valla kolme kagupoolset küla.
Varasematel läbirääkimisltel oli Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula ühinemisläbirääkimistel oluliseks teemaks see, kumma maakonna territooriumil hakkab ühinenud vald asuma, kas olla servas olev omavalitsus Pärnumaal või servas olev omavalitsus Läänemaal. Tänaseks on Läänemaa vallad leebunud. Maakonnapiir ei häiri Hanilat ning ka Lihula volikogu võttis vastu protokollilise otsuse, et neile pole oluline, millisesse maakonda Lihula tulevikus kuulub.
„Täna panime paika ajakava ja otsustasime valdkonnagrupid,“ ütles Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld terve päeva kestnud arutelu järel. „22. aprilliks peavad kõik omavalitsused teatama isikud, kes mingisse gruppi kuuluma hakkavad.“
„Neli valda on otsustanud, et läheme, kuid katsume veel ümberkaudseid valdasid leida, kes oleksid meiega nõus liituma,“ lausus Kastepõld.
Kastepõld tõi võimalike liitujatena Kullamaa ja ka kolm kagupoolset küla Martna vallast. „Täna oli laua tahga uudistamas ka Vigala Raplamaalt, potentsiaalne liituja on Tõstamaa,“ loetles Kastepõld. „Kullamaa puhul on veel vara öelda, kuhu ta kaldub, kas Lääne-Nigula, Märjamaa või meie suunas.“
Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et tema on haldusreformi osas kriitiline.
„Segane värk. Riik on jäänud kaardile piiride joonistamise juurde, aga vaja oleks kobareelnõu, kus oleksid sees ka näiteks ühistranspordiseaduse ja kooliseaduse muudatused, uus mudel omavalitsuste koolide rahastamiseks,“ selgitas Peksar.
Peksari sõnul on oliline seegi, et kohalikud poliitikud võtaksid ühinemist tõsiselt.
„Sajaprotsendiliselt peavad omavalitsused ühinemise nimel tegutsema,“ laiuisus Peksar. „Praegu paraku kõik ei võta asja täie tõsidusega.“
Jaak Kastepõld oli tänase arutelu järel optimistlikult meelestatud. „Oleme meeletult tööd teinud,“ nentis volikogu esimees. „Valdadel on tahet tegutseda ühiselt.“
Äkki oleks siis mõistlik Hiiumaa ja Läänemaa kokku panna üheks Lääne maakonnaks? Või Lääne-Hiiu maakond vms?
segaduse tekitamise alguse sai Lääne- Nigula vallast, kes ei soovinud ühtset Läänemaa valda. Nüüd jääbki ainult Lääne maakonda Lääne- Nigula ja Martna. Edu!!!
Olgem ausad, Lõuna- Läänemaa on nagunii Läänemaal vaeslapse osas… on sel siis enam vahet millises maakonnas. Saabki Läänemaast hiigelvalla suurune maakond 🙂
Tundub, et Haapsalu pole maakonnakeskuse rolli suutnud välja mängida.
Hakkame Pärnus asju ajama. Haapsaluga on sillad põletatud.
Minu arust on maa püha, eriti meie, eestlaste jaoks. Ja sestsamast tundest saab minu jaoks alguse ka tema ajalugu – Läänemaa pole lihtsalt niisama üks suvaline nimi, ei, tal on oma lugu, oma eripära, omad traditsioonid, oma hingus. Ma vaatan seda asja ka selles valguses.
Maa tükeldamine ehk jagamine käib ikka käsikäes nii kui vanasti orjade aegu jagati orju…
Õige tähelepanek PKT osas ja vaja kiirelt tegutseda, et see vähene PKT toetusvahendid Läänemaale elukeskkonnaa arendamiseks jääks. Paraku on mõnesmõttes PKT osas hilja kuna EAS on rahajagamise väljakuulutanud ja agarad valdade arendusjuhid vihuvad projekte kirjutada. Olge valvsad ja jälgige mängu!
Kui Pärnu siis Pärnu. Aga sel juhul tuleks maavanemal ka kohendada PKT toetuste nimekirja, Virtsu tööstuspark ja muud Lihula arengu toetuseks mõeldud projektide rahastus tuleks teistele “päris” Läänemaa projektidele kiiremas korras ümber mängida. Las Pärnumaa oma rahadest siis arendab. Oleks lihtsalt õiglane.
Ausalt, käib meeltesegaduses loogikavastane tõmblemine – kus on meie talupojatarkus jäänud, või tõesti oleme jäänud üksnes “poegadeks”, ei saagi peremeesteks: valitsus ajab alamad segadusse, paneb kuupäevad, lubab ühinemisraha ja nüüd mõned mehed hüppavad kasvõi naba paigast välja: Lihula Pärnumaale, Kullamaa Pärnumaale, Kiir mõisavalitsejaks…
Midagi on siin Taani riigis väga valesti – selge on see, et maad tühjenevad, rahvas läheb sinna, kus on leiba, aga kas siis ajalugu ei tähendagi enam midagi, on vaid üks pudru ja kapsad. Muretsen selle pärast.