Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatakse alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondasid. Esimeseks Eesti toidupiirkonnaks saab Hiiumaa, kus 30. aprillil kuulutatakse välja Hiiumaa maitsete aasta.
„Toit ja toidukultuur on üks riigi ja paikade olulisemaid tunnuseid. Eestis on piirkonniti erinev toidukultuur, peame oskama vaid seda paremini tugevusena esile tuua,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Erinevate piirkondade toidukultuuri tutvustamine ja kohalike toodete au sisse tõstmine aitab elavdada ka maapiirkondade majanduselu.“
2016. aasta kuulutatakse Hiiumaa maitsete aastaks. „Aasta jooksul võtavad saare toitlustuskohad kohaliku tooraine tugevamalt fookusesse, samuti tuuakse kohalik toit tugevamalt esile Hiiumaa suurüritustel,“ ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva osakonna juhataja asetäitja Kadi Raudsepp. „Eesti erinevates piirkondades toodetakse ja valmistatakse väga omanäolist toitu, „Hiiumaa maitsete aasta“ aitab Hiiu toitu ja toidukultuuri ka turistidele paremini nähtavaks teha,“ lisas Raudsepp.
Hiiumaa maitsete aasta kuulutatakse välja 30. aprillil Suuremõisa lossis, kus maaeluminister annab üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli.
Hiiumaa maitsete aastat veab Maaeluministeerium koostöös MTÜ-ga Eesti Maaturism, Hiiumaa Turismiliidu, Hiiu Maavalitsuse, SA-ga Tuuru ja Hiiu vallaga.
Lähemalt Hiiumaa maitsete aasta kohta veebilehelt ja Facebookist.
Hiiumaa maitsete aasta on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“. Varem on Maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud kava raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, mullu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva ja mullu septembris toimunud Eesti toidu kuu.
