0

Taimetoiduga parema tervise juurde

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Andrus Kiisküla

Andrus Kiisküla pojaga. ERAKOGU

 

Andrus Kiisküla (36) on veebianalüütik ja digiturundaja, kasvatab poega, on parajalt reisinud ja elu kogenud. Viimased neli aastat on ta taimetoitlane. Alguse sai kõik lihtsast eksperimendist.

„Ühel aastavahetusel vaatasin laual meeletut lihahunnikut ja mõtlesin, miks ma seda söön, pärast on raske tunne ja tahaks leiba luusse lasta,” meenutas Andrus Kiisküla 2011. aasta eksperimendi algust, kus plaanis olla 30 päeva liha söömata. Kuu möödus justkui iseenesest, enesetunne paranes ja energiat tuli juurde. Mõni aeg hiljem välistas ta ka kala ja piimatooted.

Alles mõni aasta tagasi oli Andruse menüüs kõike, alates peekonist muna kõrval kuni steigini õhtusöögiks. Eriti palju just suvisel grillihooajal. Nüüd ei tunnista ta liha üldse. Lihale on küll taimseid alternatiive, mis nii tekstuurilt kui ka maitselt on sellega sarnased, kuid neidki ei söö ta regulaarselt. „Minu menüüs pole midagi loomset, kuid mu eesmärk pole veganlus. Kui mõne toidu sees on äkki natuke koort või piima, pole see mul veel maailma lõpp,” selgitas ta.

Taimetoit pole imerohi

Kõik need ligi viis aastat on ta enesetunne olnud suurepärane. Taimetoitlus on suuresti seotud maailmavaatega, haarates nii loomade heaolu kui ka arusaamist, kuidas loomatööstus meie planeedile mõjub. „Soovin elada nii, et kellelegi kannatusi ei põhjustaks! Olen veendunud, et võimalikult värske toit hoiab meid kõiki, ka lapsi palju tervemad,” sõnas ta.

„Olen olnud vaid korra väikeses nohus ja pisut käheda kurguga. Varem olin iga talv ja mitugi korda haige, ühtlasi pole mul kevad- ega muud väsimust, hommikuti ärkan ilma kellata, energiapuudust pole, kaal on jäänud samaks,” loetles ta. Siiski pole asi Andruse sõnul mitte ainult taimetoidus, vaid ka teistes muudatustes, mis taimetoitlusega alustades kaasnesid. „Mulle meeldib tervislik toitumine, liikumine alates joogast kuni tervisespordini, raamatud ja rahulik meel. Suur osa fookusest on ka minu pojal ja üheskoos maailma kogemisel.”

Toit võib Andrus Kiisküla sõnul ajukeemiaga manipuleerida. Viimaste aastate areng neuroteaduses näitab, kuidas eri toiduained meie tujusid ja enesetunnet mõjutavad. „Suurtes toiduainetööstustes on palgal teadlasi, kelle ülesanne on luua maitseid, mis tekitavad ajus sõltuvustunde – kõik selleks, et me rohkem tarbiks,” märkis ta. Võimalikult loodusliku toiduga, mida on vähe töödeldud, vaba suhkrust ja tehisainetest kõigub emotsionaalsus tema sõnul vähem.

„Ka see ei vasta tõele, et lihata ei saa näiteks füüsilist tööd või kulturismi teha, küsimus pole sugugi mitte lihas, vaid toitainetes – täistaimetoitlasi näeme võistlemas nii MMA-ringis, ultraspordis, kulturismis, pallimängudes kui ka rammumehe võistlustel,” loetles ta. Kiisküla sõnul murduvad müüdid aeglaselt, kuid on tõsiasi, et ilma lihata saab vägagi edukalt füüsiliselt aktiivne olla ja soovi korral ükskõik millisel spordialal võistelda.

Taimetoiduga alustades saigi Andrus Kiisküla inspiratsiooni sportlastelt. Näiteks võitles kunagi ülekaaluga atleet Rich Roll, kes pööras kontorielule selja ja läks üle taimetoidule. „Selle tulemina suutis ta esimese inimesena vähem kui nädalaga läbida viis Ironmani triatloni viiel Hawaii saarel,” teadis Andrus. „See kinnitas mulle, et kindlasti saan taimetoitlasena ka mina hakkama, nii et energiat jagub!”

Need, kes soovivad oma enesetunnet parandada, võiks keskenduda Hippokratese 2500 aastat tagasi öeldud kuldsetele sõnadele: „Las toit olla Sinu ravim ja Sinu ravim olgu Sinu toit.”

Meie kliimas on vitamiine, mida peab juurde võtma sellest hoolimata, mida keegi sööb. „Ise võtangi D- ja B12-vitamiini iga päev juurde. Arstimeid pole ma ammu kasutanud, kuigi pooldan igati tänapäeva meditsiini,” lisas ta. Ainult arstid saavad teha vereproove, mis näitavad keha vitamiini- või mineraalipuudust. „Ise annan vereproovi kord aastas ja seni on tulemused olnud paremad, kui suure osa elust segatoidul olnuna!”

Poeg teeb oma valikud

Andrus Kiisküla kasvatab peagi seitsmeaastaseks saavat poega, kel laseb oma valikud teha. „Muidugi soovib poeg minu moodi olla, kuid tal pole ei lasteaias ega mujal mingit erimenüüd.” Poeg saab eelkooli sööklas valida, mida ta soovib, ja suuresti on tema valik taimne. Ühtlasi pole poeg piimatoodete sõber, tarbides neid aeg-ajalt.

„Meelerahu huvides lasime arsti juures pojalegi vereproovid teha ja näitajad olid suurepärased. Laps pole kordagi pikemalt haige olnud.”

„Meil on kodus alati palju värskeid puuvilju, kapis mitmesuguseid marju, köögivilju, pähkleid, seemneid… Menüü on praegu kindlasti mitmekesisem kui viis aastat tagasi,” ütles ta.

Talveks varub Andrus marju, köögivilju, kompotte, keediseid jm, mida saab talv läbi süüa. Suureks abiks hoidiste tegemisel on Haapsalus elav ema. „Eks ma korja jõudumööda ka ise, kuid metsasõidu eesmärk on pigem linnast välja saada ning värskes õhus olla.”

Õnneks on Eesti turgudel kodumaised metsasaadused hooajati saadaval.

Päev algab sageli toortatrapudruga koos suure hunniku marjade või suure rammusa smuutiga. Päeva menüü varieerub palju, alates rammusaist salatitest kuni taimse lasanjeni välja. „Meie kodus on ka kommi, kuid need on vabad igasugu transrasvadest, ohtrast suhkrust ja muudest ainetest, mida on omal ajal keemiatunnis õpitud.”

Tänapäeval on infot palju, on raamatud ja blogid, poodide valik on tõusujoones, infot leiab igaüks. Iga suurem kett on teinud eraldi nurga, kus on taimseid juuste, piima, jogurteid jm. Niisamuti on söögikohtadega, millest paljudes on toiduvalikus ka taimetoit.

Andrus Kiisküla soovitab lugeda näiteks Harvardi ja Oxfordi ülikooli ning Maailma Terviseorganisatsiooni uuringuid loomse toidu mõjust meie tervisele ja loodusele, mitte uskuda PR-firmade kaudu tulnud reklaamtekste, kus üht või teist toitu taevani kiidetakse. „Lõpuks leiab igaüks oma tõe ja mida ta uskuda tahab, ometi on hea olla kõige suhtes natuke kriitiline ja avatud,” soovitab ta.

Ka teadlane Albert Einstein leidis, et taimetoit on määrava tähtsusega meie tervisele ning ka elu jätkumisele maal: „Nothing will benefit human health and increase chances for survival of life on Earth as much as the evolution to a vegetarian diet.” 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Marget+Vatku
Marget+Vatku

Hea lugemine, tänud!

Huvitav,
Huvitav,

kuidas see loomade heaolu paraneb, kui keegi enam liha ja piima ei söö? Need loomad jäävad lihtsalt sündimata siis.

naine
naine

olgem ausad,paju see eesti inimene ikka korralikku liha sööb ? Poes vaatad,et ostetakse sardelle,vorsti,lastele viinereid ja vot sellest plögast tuleks tõesti keelduda.

pook
pook

Mina ei osta näiteks ültse mingeid sardelle ja viinereid.
Joon ainult õlut ja viina.
Saan sealt kätte kõik vitamiinid ja kalorid.
Üks õlu on kaks kotletti väärt. Suure 2 liitrise õlle jood ära, siis oleks nagu 8 kotletti söönud. Aga kasu on topelt, kõht täis ja pea mõnusalt surisemas.

maaali
maaali
kujuta pilti,ei ole sama maali! 🙂 meil siin neid maalisid rohkem,kui üks,seepärast olengi 3 a-ga. ma ei kujutanud paraku ette,et inimesed vahet teha ei suuda! minu teadmised ei puutu asjasse,lapsevanemad võiksid teadlikud olla,!mis laasnevad ohtudega,kui nad hakkavad oma laste peal katseid tegema. milleks ajakirjanduses veel sellist infot levitab,jääb arusaamatuks. hea veel,et lääne elus ei soovitata mms-i.kahjuks on vanemapalk tekitanud olukorra,kus lapsi saavagüd järjepanu ka need ,kel varem puudus selleks igasugune vöimalus ja möte,nüüd need ,just mitte teravamad pliiatsid,saavad süüdimatult lapsi,kelle tervis ja elutingimused pole just kiita ning siis levitatatakse sinna otsa veel köikvöimalikke imedieete. ajakirjanuk vöiks kas natuke laiemat pilti… Loe rohkem »
kogemuseta
kogemuseta

No nüüd saime maaali käest küll “täie rauaga” nagu öeldakse.

kogemuseta
kogemuseta

Ma arvan, et see maaali, kes on biokeemiat ja füsioloogiat õppinud on sama maali, kes rääkis teema alguses oma kogemustest – aastad taimetoitlasena viis mind rauavaegusesse.
Nüüd küsiks ilma igasuguse pahatahtlikuseta- miks hakkasid taimetoitlaseks ega mitte “heast peast” ?

Anonüümne
Anonüümne

mind huvitaks sama asi. Kui proua Maali nõnda haritud biokeemia ja füsioloogia valdkonnas on, siis kuidas sai juhtuda, et raskekujuline aneemia välja kujunes? Minul isiklikult ei ole biokeemias ega füsioloogias mingeid peeneid teadmisi, aga aastatepikkune teadlik vegantoitumine on senini ainult tervistavalt mõjunud. Tädi Maali, ma ei suuda teie juttu tõsiselt võtta, vabandust.

Anonüümne
Anonüümne

Maali, kust teie info pärineb, et kasvav organism PEAB saama liha ja piimasaadusi? Armas vanakooli perearst ütles? Rimi toitumisnõustaja soovitas? Isiklikult tean inimest, kes ei ole mitte kunagi liha söönud ning on praegusel hetkel 70 aastane täies elujõus meesterahvas. Internetist googeldades leiab ka palju analoogseid vegannäiteid, kuid too 70-aastase meesterahva näide on minu enda tutvusringkonnast. Nagu ka eelnevalt öeldud, siis teadlik peab olema, tuleb jälgida, et toidulaud oleks rikkalik. Kontrollimaks, kas toitud õigesti, saab aegajalt vereanalüüse anda.

maaali
maaali

biokeemiat ja füsioloogiat oled õppinud? no vat! ilmselgelt mitte! aga mina olen 😛
ja see sinu näide on sama hea,kui see,et keegi on eluaeg suitsetanud ja temaga ei juhtu midagi 🙂
ja kolmandaks! kas see papi pole ka piimatooteid ega muna söönud?! ja neljandaks! mine proovi oma lapse peal järgi!

maaali
maaali

jah saab analüüse anda,aga selleks ajaks kui analüüsid midagi näitama hakkavad,vöivad olla tekkinud pöördumatud kahjud! vot nii! töepoolest,andke tuld,kui olete täiskasvanud ja te pole fertiilses eas(kui jääte kogemata rasedaks,avastate selle juba siis,kui lootel on närvisüsteemi algmed välja arenenud ja kahju juba tekkinud,kui ema organismis ainete defitsiit) aga töesti ,selle loomade heaolu jutuga oodake,kuni laps on täisealine! möistlik on hoopis piirata süsivesikute tarbimist(kaasaarvatud teraviljad),puhtast suhkrust rääkimata!

maaali
maaali

okei,te olete ilmselt täiskasvanud inimesed,eelpoolne artikkel puudutab ka last! juhin tähelepanu,et kasvav organism peaks saama nii liha,kui piimasaadusi! täiskasvanuna vöib eksperimenteerida,palju aga jaksab!

Nyo
Nyo

Ah jaa, siinsed sapipritsijad, kohe kaugele näha, et teil on organismis suured ebakõlad ja sellest ka need vihased kommentaarid ja kohatud võrdlused. Vaadake endi sisse ja mõelge mis paneb teid nii käituma ja miks teil on selline viha sees.

Nyo
Nyo

Sekundeerin Kadrile – kõigesööjana olid mul verenäidud alla igasuguse arvestuse, veredoonoriks mind ei tahetud ja kirjutati välja rauapreparaate, mida mu organism vastu võtta ei tahtnud ja mis kohe sama teed pidi välja tulid. Pärast taimetoidule minekut on näidud ülihead ja verekeskus võtab mind hea meelega regulaarselt vastu. Teadlik peab olema..

Kadri
Kadri

Taimetoitlus ja veganlus eeldavad tõesti teadlikku toitumist. Üksluisus ning teadmatus võivad kaasa tuua terviseprobleeme, aga samuti loob terviseriske loomse tarbimine. Minul näiteks vastupidine näide- kui veel loomset tarbisin olid verenäitajad sootuks kehvemad kui praegusel hetkel veganina, kaasa arvatud raud ja ferritiin.

wpDiscuz