Haapsalu jaamahoone uus kohtumine vanaga

Haapsalu raudteejaama ootesaal saab tagasi tsaariaegse sisekujunduse. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets.

Kaks päeva enne vabariigi aastapäeva läks Haapsalu jaamahoones suuremat sorti sebimiseks – kaks raudteemuuseumi saali saavad tagasi tsaariaegse interjööri.

Remondi esimesed viljad on juba näha – suure ootesaali imposantne lagi on siravvalge. Enne remonti nägi see üsna lohutu välja – värv oli määrdunud ja kohati lausa koorus. Uue värvi saavad peale ka seinad ja puidust seinapaneelid. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn seletab, et praegune värvitoon on ajastutruudusest väga kaugel ja see viga saab nüüd parandatud. „Me lasksime teha väga põhjaliku värviuurimuse, et leida sobivad ajaloolised värvid,” selgitab Pärn.

Selle uurimusega tegelevad Eesti parimad spetsialistid, keda juhendab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist, kunstiajaloolane ja suurte kogemustega restauraator Hilkka Hiiop. „Värviuuringutes on ta Eestis kindlasti kõige tugevam tegija!” tunnustab Pärn.
Hiiopi käsi on Haapsalu arhitektuurimälestiste juures olnud mängus ka varem, näiteks oli ta seotud De la Gardie lossi renoveerimisega.

Pärn rõhutabki, et jaamahoone puhul ei käi jutt lihtsalt mitte remondist, vaid ühtlasi on valminud väga põhjalik ülevaade ajaloolise hoone ruumide varasemast värvide loost. Läänemaa muuseumide juht tunnistab, et tunneb endal suurt vastutuskoormat.

„Jaamahoone on olnud algusest peale üks linna esindushooneid, liiklussõlm ja kõige keskpunkt. See on olnud aastakümneid väga intensiivses kasutuses, ruumid on olnud pidevas kulumises ja neid on vahepeal ka muudetud. Aastakümnete jooksul on jaamahoones tehtud mitmeid otsuseid ja mitu remonti. Nüüd püüame jaama algset ilmet tagasi saada,” seletab Pärn.

Jaamahoone roosakas toon, millega on läänemaalased jõudnud juba harjuda ja mille isegi unustada jõudnud, pärineb 1990. aastaist. Miks ja kuidas just see toon välja valiti – kes seda enam mäletab. Igal juhul pole sel algse värvilahendusega mingit pistmist. „Ajaloolised värvitoonid on mõnevõrra praktilisemad ja suursugusemad. Miljöö kindlasti nüüd muutub ja hakkab hoopis teistmoodi kõnetama,” räägib Pärn.

Vanemad läänlased peaksid renoveerijate käe all sündivat värvilahendust mäletama – seinte alumist osa katvad puitpaneelid tuleva matti tumepruuni tooni, seinte täpne varjund on veel täpsustamisel, kuid põhitoon on helehall. Sellest kooslusest sünnibki kontrastide mäng, mis ruumi väärikuse ja detailid paremini esile toob.

Remondi ajal avastati muuhulgas ka seni varjatud eksponaate. Ootesaalis tuli kunagise piletikassa luugi aluse seinapaneeli eemaldamisel päevavalgele arheoloogiline leid – peotäis kopikaid, millest vanim kannab aastanumbrit 1963. Neid on sinna aja jooksul poetanud piletiostjad, kel maksmisel kopikad käest veerema pääsesid ja seinaprakku kadusid. Värske leid pandi hoolega hoiule.

Põhjaliku uuenduse teeb läbi ka suure ootesaali kõrval olev nn 3. klassi ootesaal, kus kõrgetel tellingutel ronivad praegu Haapsalu firma Resteh mehed, et helesinist tooni laele viimast lihvi anda. Ka selle ruumi lagi on vaatamisväärsus omaette.
„Eks see ole üks osa meie muuseumist – ka ruum on ju tegelikult eksponaat ja peab muuseumile kaasa rääkima. Üks väärtus on muidugi meie näitus, aga ruumi vaadatakse ikkagi ka, kui tegemist on museaalse, vana ja väärika keskkonnaga, kus midagi esitletakse,” seletas Pärn.
„Ühesõnaga, selle remondiga tahame tagasi tulla juurte juurde ja aastakümnete tagust hingust vaatajaile edasi anda. Ma ei oska öelda, kui hästi see meil õnnestub. Eks meil endalgi ole väike värin sees,” tunnistab Pärn muheldes. 

Uinuv kaunitar

See on aga alles jäämäe tipp. Läänemaa muuseumide juhil on suur unistus – et korda saaks kogu jaamakompleks. Ka väljast. Hoone, kus pulbitses aastakümnete jooksul ööpäev ringi elu, on väsinud: vajunud või suisa katki on perrooni plaadid, kuskil on midagi veel katki, uks on vajunud, siin-seal on midagi ajutiste vahenditega kohendatud, puitkonstruktsioone tuleks värskendada, lipuvarras üleval tornis on murdunud ja värv vajaks uuendamist.

„Praegune sihtasutuse nõukogu on seda probleemi teadvustanud ja teinud ka ettepaneku hakata tegelema eskiisiga, mis annaks jaamahoonele üldise lahenduse. Eskiisprojekt on alles esimene samm ja kindlasti eeldab see ka alustatud uuringute jätkamist. Nüüd sõltub väga palju sellest, kas me saame uuringuiks raha,” selgitab Pärn.

Praeguse remondi rahastajaks on kultuuriministeerium tänu sellele, et uue lihvi saavad ruumid on seotud muuseumi ekspositsiooniga. Hoone tervikuna on aga juba muinsuskaitseline ja linnaehituslik valdkond. „Küsimus on selles, kas me oleme suutelised nii palju teenima omavahendeid, et sellest uurimistöid rahastada, või peame leidma rahastaja,” ütleb Pärn ja märgib, et sihtasutuse rahalised võimalused jäävad pärast kolme tegutsemisaastat ilmselt veel napiks. „Aga mul on väga hea meel, et oleme nende paari aastaga jõudnud jaamahoones väikeste ümberkorraldusteni,” lisab ta rõõmsalt.

Sest need on tema sõnul eelduseks suurele unelmale, et rong kunagi jälle Haapsallu jõuaks. „On ju ilus, kui rongi ei oota ees mitte unine jaam, vaid tuksuv ja uusi elamusi pakkuv keskkond. Me püüame oma tegevusega näidata, et Haapsalu jaam on endiselt väärikas koht ja siia tasub tulla.”

Raudteemuuseumi ruumide remonditööd lähevad maksma umbes 24 000 eurot ja seda rahastatakse koostöös kultuuriministeeriumiga.
Tööde tegijaks on Haapsalu firma Resteh. Remonti alustati 22. veebruaril ja valmis saab see 31. märtsil.
Remondi tulemusena saab raudteemuuseum pinda juurde, mis annab võimaluse laiendada sidemuuseumi eksponaatide väljapanekut.