Eesti naised pöörduvad islamisse. Miks küll?

Age Poom rõhutab, et kellelgi pole õigust kritiseerida inimest, kes on otsustanud saada moslemiks. Foto Arvo Tarmula

Haapsalu muusikakooli saali kogunes ühel ennelõunal paarkümmend inimest, et kuulata Tartu ülikooli doktorandi Age Ploomi loengut islamist. Age ei ole siin esimest korda – nädal varem rääkis ta siinsamas saalis, mida peaks teadma islami ajaloost, et mõista moslemit. Seekordsel loengul keerleb jutt peamiselt selle ümber, miks pöördub eesti naine islamisse ja kuidas tema elu pärast seda otsust muutumas on. 

Viimaste kuude sündmuste taustal on islam kujunenud vägagi populaarseks jututeemaks ja sageli mitte just positiivses kontekstis. Mitte kunagi varem pole Eestis islamiga seotud teemasid nii agaralt käsitletud ega räägitud ka sellest, miks keskmisest usuleigemas põhjamaa riigis inimesed ootamatult islamisse pöörduvad. 
Age räägib, et hinnanguliselt on Eestis islami vastu võtnud umbes paarsada naist, eesti rahvusest mehi on uusmoslemite hulgas kordi vähem. Mis ajab eesti naisi pöörduma meile ajalooliselt nii võõra religiooni poole? 

Iha harmoonia järele

Age on sel teemal oma doktoritöö tarbeks aastate jooksul intervjueerinud kümneid eesti naisi. Linnalegendi kohaselt pöörduvad naised islamisse seepärast, et nad on armunud imeilusasse mehesse, kes on moslem. „Kui see on juhtunud, ei olegi naisel eriti muud võimalust, kui moslemiga abielluda, sest abieluvälised suhted ei ole islamis aktsepteeritud,” ütleb Age ja selgitab, et moslemist mees võib abielluda vaid teise moslemiga või raamaturahvaga (selle sõnaga tähistatakse koraanis juute ja kristlasi). 

„Kui naine on ateist, on temaga kooselu moslemist mehele  suur patt. Kuna ta ei ole nõus pattu tegema, seab ta naise fakti ette: islam, või kõik on läbi!” 

Tegelikult ei peagi naine moslemiks saamiseks suurt midagi tegema. Tuleb vaid ette lugeda araabiakeelne islami usutunnistus, mis eesti keeles kõlab nii: „Ei ole teist jumalust  peale Jumala ja Muhamed on Tema sõnumitooja.” Pärast selle vormeli ütlemist saadaksegi moslemiks. Siis saabki naine abielluda oma kalli moslemist mehega.

Age on naiste käest küsinud, miks nad on valinud just moslemist mehe ja mis neis nii erilist on. „Siis tuuakse välja väga huvitavaid põhjusi. Tavaliselt arvatakse ja teatakse, et moslemist mees ei joo,” räägib Age ja nendib, et Eestis tekitab alkohol peredes üsnagi palju probleeme ja naised tahavad enda kõrvale meest, kes ei joo, ei suitseta ega vaata teisi naisi. „Selles viimases ma natuke kahtlen, aga eesti naised südamest just seda usuvad. Nad teavad, et islamis on perekond number üks, ja usuvad, et seetõttu hoiab moslemist mees oma perekonda rohkem, ja selles on neil tegelikult õigus,” seletab Age – moslemi mehed teevad kõik, et perekond koos oleks. Teatakse, et nad tegelevad väga palju oma lastega, ja mitte vähe tähtis pole ka see, et austatakse oma vanemaid. 

On palju lugusid, kus naine kohtub moslemist mehega kuskil välismaal. Peale selle, et see mees ei suitseta ega joo, ei käi ta ka pidudel, ja kui nendega juttu rääkida, siis nad ütlevad, et enne abiellumist pole neil ühtegi suhet. „Sellised asjad avaldavad naistele väga suurt muljet,” märgib Age. Siis tuleb see moslemist mees välismaal peatuvale eesti naisele näiteks õhtul pimedas bussile vastu, et ta turvaliselt koju saata ja õhtusöögiga kostitada. Naisel tekib siis muidugi küsimus: miks ta minu eest nii palju hoolitseb? Huvi on äratatud. 

Mis naistele veel vägagi imponeerib, on see, et naise välimus pole moslemi mehele enam nii tähtis. „Sa ei pea enam välja nägema nagu iluetalon ja hästi peenike. Kui meil naised natukenegi juurde võtavad, hakkavad nad imedieete pidama, aga moslemist mehe kõrval ei ole seda vaja,” räägib Age ja viitab riietusele, mida mosleminaised kannavad: see on paar numbrit suurem kui naine ise. Kuna kogu keha on kaetud, siis ei tea keegi, milline naine seal sees välja näeb. „Naised mõtlevad nii: kuna keegi ei näe, milline on minu välimus, ei saa keegi enam säärejooksu järgi hinnata, kes ma olen. See tähendab, et mees peab hakkama naisega suhtlema kui isiksusega, mis on naistele tõeline „yes!”-moment,” seletab Age ja lisab, et islamiriikides söövad kõik nii palju, kui nad tahavad, ja siis, kui nad tahavad. Välja arvatud muidugi ramadaani ajal. 

Üllatav islam

„Islamiriikides väline rikkus ei loe ja „naabrist rikkamaks”-spordiala ei harrastata. Tähtsam on, kes sa sisemiselt oled. See avaldab naistele muljet ja siis hakkavadki inimesed, kes on moslemite maailmaga kokku puutunud, islamit uurima: kas seal võiks olla midagi minu jaoks?” jutustab Age. 

Ta nendib, et ka Eesti meedias loodud väga negatiivne kuvand moslemitest on tihtilugu hoopis äraspidiselt toiminud – hakatakse lihtsalt huvi pärast uurima, mis kuri religioon see selline küll on, ja endalegi üllatuseks avastatakse, et Euroopas märatsevad rahvahulgad ei esinda üldsegi seda islamit, millest räägib koraan ja mida praktiseerivad need „tõelised moslemid”. Age rõhutab aga, et riigiti on islam väga erinev ning tihti tulenevad mõned võõrastavad toimingud hoopiski kohalikust sajanditepikkusest kultuurist ja traditsioonidest, mitte islamist. 

Muist eesti naisi on ahvatletud ka sellest osast islamist, mis ütleb, et mees peab naist üleval pidama. „Naine ei pea tööle minema, aga kui läheb, siis on kogu teenitud raha tema oma. Kui naine poodi läheb, annab mees talle naeratades krediitkaardi ja on rõõmus, et naine enda peale raha kulutas,” selgitab Age. 

Mõistagi on sellel kõigel oma hind. Kõik naised aga, kellega Age rääkinud on, ütlevad, et neist on saanud tänu islamile palju paremad inimesed, nad on õnnelikud ja täis sisemist rahu. „Siis ei ole enam minu õigus öelda, et nad on teinud vale valiku,” ütleb Age. Usk on aga iga inimese isiklik valik nagu ka tema suhe Jumalaga ja nii palju, kui on inimesi, on ka viise uskuda. 

„Me oleme individualistid. Eestlased ei ole kollektiivse kultuuri kandjad ja seepärast meile islam kui ühiskonnakord terviklahendusena väga ei sobi,” nendib Age ja kordab, et temaga kohtunud eesti naised on pigem olnud pettunud meie kiiva kiskunud väärtushinnanguis ja eesti meestes. „Kui me saaksime oma väärtushinnangud tagasi, siis me ei jää pealetungiva islami ees kaotajaks.” 

Info

Age Ploom on Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant, kes kirjutab uurimustööd Eesti naise identiteedist moslemina. Ta on avaldanud artikleid Eesti Ekspressis, Eesti Päevalehes ja muudes väljaannetes ning esinenud mitmel islamit tutvustaval üritusel ja lugenud samateemalisi loenguid Tartu ülikoolis ja EELK usuteaduse instituudis. 
Age Ploom on ortodoks.