Andres Herkel: kits kärneriks ehk haldusreform lõhub kohaliku demokraatia

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Andres Herkel

Vabaerakond näeb haldusterritoriaalse reformi juures kahte suurt murekohta. Esimene on see, et ühinemisest võidavad kõige enam laiade kombitsatega suurerakonnad ning sisuliste omavalitsuste asemel saame veel enam parteistatud võimujaotuse üle Eesti. Teine mure on seotud kohaliku elu ja kohaliku demokraatiaga. Lühidalt on see küsimus sellest, milliseks kujuneb kogukondade areng, kui võimukeskus neist kaugemale kolib. Ideaalis võiks see tähendada omaalgatuse hoogustumist ning kogukonna huvide selgemat esindamist.

Paraku töötab valitsuses heaks kiidetus reformikava sellise ideaali vastu. Lihtne küsimus, mis saab inimestest, jääb vastuseta.

Vaatlen siin haldusterritoriaalse reformi paljudest nõrkadest külgedest vaid ühte: kuidas moodustavad ja hakkavad tööle osavallad ja linnaosad?

Osavaldade ja linnaosade senine toimimine on kehv. Demokraatia ja kodanikuaktiivsuse vaateveerult on siin tegemist ebaõnnestumisega. Linnaosad on Eestis ainsana Tallinnas, nad ei ole kuigi iseseisvad ja eriti alla on käinud rahvaesinduse rolli täitma pidavad halduskogud. Nende pädevusi on järk-järgult kärbitud. Peale mõne üksiku pole osavaldasid meil seni moodustatudki.

Kuna tsentraliseerimisele püüdlevad IRL ja Reformierakond esmatasandist midagi kuulda ei tahtnud, siis said sotsiaaldemokraadid osavalla mõiste seaduseelnõusse kui lohutusauhinna. Kahjuks on see auhind seest tühi mull. Erinevalt Vabaerakonnast, kes tahaks esmatasandil näha tegusat rahvaesindust, on valitsuse eelnõu loogika nii osavaldade kui linnaosade puhul selgelt täitevvõimu-keskne. Seda isegi niisugusel määral, et osavalla- või linnaosakogu moodustamine jäetakse ebamääraselt ujuvaks ja loominguliseks tegevuseks.

Valimisseadus ei mängi osavalla- ja linnaosakogu valimisel mingit rolli, kõik reguleeritakse vastava osavalla või linnaosa põhimäärusega, mille kehtestab kõrgemal seisev volikogu.

Seletuskirja järgi (lk. 75) on selleks kolm moodust. Esimese puhul võetakse arvesse kohalikel valimistel vastava linnaosa või osavalla territooriumil nimekirjadele ja kandidaatidele antud hääled – see vastab sisuliselt praeguste Tallinna linnaosade halduskogude moodustamise korrale.

Kui esimese mooduse loogikat võib kuidagi mõista, siis kaks järgmist kõnelevad puhtast võimukontsentratsioonist. Teise meetodiga määratakse kogusse arvamusliidreid, hallatavate asutuste juhte, ettevõtjate organisatsioone ja teisi aktiivseid inimesi „kvoodi alusel“. Raske on aru saada, mis kvoodist on jutt, kuid mingit valimist siin ei kaasne.

Kolmas skeem annab võimaluse moodustada osavallakogu sama poliitilist jõuvahekorda silmas pidades, nagu on jõudude jaotus suures volikogus. Tegemist on mis tahes võimuseltskonnale mugava meetodiga, sest nii on iga vastuhakk ja isemõtlemine eos tasa lülitatud.

Nende meetodite ühisnimetaja on sundparteistamine. Niiviisi moodustatud kogud ei suuda tegeliku rahvaesinduse rolli välja kanda isegi juhul, kui neile pädevus antakse.

Mida tuleks teha?

Esiteks peab osavalla või linnaosa puhul suurenema just tegeliku rahvaesinduse, mitte käpiknuku staatuses oleva valitsuse roll. Valitsuse roll ja palgaliste ametikohtade hulk peaks olema minimaalne või olematu.

Teiseks tuleb osavalla või linnaosakogu (suupärasem mõiste võiks olla „omakogu“) valida otse ja selgelt. Selleks on omakorda kaks meetodit: kas majoritaarne valimine külade ja külakondade kaupa või siis rahvaesinduse moodustamine vastavas piirkonnas enim individuaalseid hääli saanud kandidaatidest.

Ideaalis võikski olla tegemist külavanemate esindusorganiga. See sobiks väga hästi väikestes osavaldades maal. Ühemandaadilistes ringkondades kerkiksid esile tegelikud liidrid. Hoogustada tuleb kogukondade arengut ning vältida osavaldade sundparteistamist.

Praegust haldusreformi kavandit lugedes jääb küll vastupidine mulje. Taas on kits kärneriks sattunud.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Muidugi
8 aastat tagasi

peab liitumine olema vabatahtlik, siis oleks ta arukas ja argumenteeritud

Selle
8 aastat tagasi

….hobuse unenäoga( haldusreformiga) suureneb kindlasti ääremaastumine ning investeeringud làhevad eelkõige keskustesse. Sotsid ja ref püüavad vahendeid valimata koondada kogu võimu oma kätte- selle ere näide on praegune võimuvõitlus Ridala vallas. Liitumine peab olema vabatahtlik !!