Mullused valimisreklaamid Haapsalu kesklinnas. ARVO TARMULA
Suurbritannia Swansea ülikooli õppejõu Siim Trummi analüüsi kohaselt tuli kandidaadil riigikogu koha saamiseks kulutada keskmiselt veidi üle 7000 euro, kirjutab Eesti Päevaleht.
Suurbritannia Swansea ülikooli õppejõud Siim Trumm küsis kandidaatidelt otse, kui palju nad eelmistel riigikogu valimistel oma valimiskampaaniale kulutasid, ja analüüsis vastuste põhjal, missugused faktorid mängisid valimistel enim rolli. Rahana läksid arvesse nii erakonna vahendid, annetused kui ka isiklik raha ning kõlblikke vastuseid andis kokku 143 kandidaati.
Trummi küsitlusest selgus, et Toompeal istumiseks tuli välja käia keskmiselt veidi üle 7000 euro, samal ajal kulutas aga riigikogu ukse taha jäänu kampaaniale mitu korda vähem ehk keskmiselt 950 eurot. Kui valimiskampaaniale üldse mitte kulutada, on tõenäosus riigikokku pääseda ainult 6,8 protsenti. Suurendades valimiskulusid 2500 euroni, kasvas tõenäosus juba 14,8 protsendini.
Panust neli korda ehk 10 000 euroni tõstes võinuks jõuda juba päris hea tõenäosuse ehk 70 protsendini ja 15 000 euro kulutamine tähendanuks peaaegu kindlat kohta riigikogus. Kui vanad riigikogus olijad ei pidanud 40-protsendilise tõenäosuse saavutamiseks sentigi kulutama, siis uutel tulijatel tuli sama lootusrikkasse seisu jõudmiseks välja käia ligi 6750 eurot. Kampaaniakulude suurenedes aga vanade olijate edumaa vähenes ja 15 000 euro puhul oli vahe veel vaid 6,4 protsenti.
Suurem tõenäosus valitud saada oli kandidaatidel, kes keskendusid kampaanias partei asemel pigem oma isikule, rõhutasid oma spetsiifilisi isikuomadusi ja keda tunti kohalikul tasandil. Kohalik tuntus koos õigete isikuomadustega suurendas valituks saamise tõenäosust umbes 15 protsenti, isikule suunatud kampaania juba 25 protsendi võrra. Need edusammud muutsid ka kampaania odavamaks, sest kui kandidaat tegi parteiväärtuste kuulutamise asemel nii-öelda oma näo kampaaniat, tõid 50 protsendilise valituks osutumise tõenäosuse juba 3400 eurot.
Trumm nentis, et raha küllaltki suur roll valimiskampaanias ei mõju demokraatiale eriti hästi, sest võtab parteidelt motivatsiooni erakonna arengusse panustada ja kohalikule parteitegevusele rõhuda. See omakorda aitaks aga kaasa rohujuurepoliitikale, mida Eestis vajaka jääb.
No uudis kirjutab ju ilusti sellest et mitte mingit demokraatiat ei eksisteeri. Valimistulemused on ostetav kaup.
……ning kõlblikke vastuseid andis kokku 143 kandidaati.
a’la “vaid raha eest,vaid raha eest….”