Koristustalgud loomekeskuse hoovil. ARHIIV
Lugesin reede õhtul enne magamaminekut juhuslikult sõbra Instagrami postitust, et Haapsalu linnavolikogu istungil otsustati MTÜ Loomekeskuse käes olevad suvemaja ruumid ehitada bürooruumideks – hakkas kurb ja und ei tulnud.
Haapsalu loomekeskuses on seitse aastat tegutsenud kunstnikud ja kunstihuvilised noored ja lapsed, kes igal kevadel on tulnud kokku ja koristanud aja jooksul neis ruumides kokku umbes 45 tonni prügi ainuüksi sel eesmärgil, et tulevikus oleks seal ruumid noortele kunstnikele ja kunstiüritustele.
Aastaid on koos linnavalitsusega otsitud meetmeid, kuidas saada peale rahastust, et ehitada korralikult välja olmetingimused. Olenemata vajaka jäänud olmest on noored korraldanud filmiõhtuid (viiel korral), näitusi umbes 15 korral ja igal suvel on lastele olnud tasuta õpitoad. Sel suvel oli Terje Hengi suurejooneline animatsiooniüritus, mis põhines ka suuresti omafinantseeringul. Limonaadimajas on olnud etendused ja linnarahvas on saanud tasuta mängida lauatennist. Kõik need tegevused on toimunud tänu linnavalitsuse ja kultuurkapitali rahastusele ning organiseeriate entusiasmile.
On oodatud ja uuritud igasuguseid rahastusmeetmeid, kuid paraku ei ole need sobinud loomekeskuse eesmärgiga või on omaosalus olnud liiga suur. Ootamisega hakkab ka entusiasm raugema. Paar aastat on huvitav möllata prahi sees ja käia kuivkäimlas ning olla „aktivistist“ kunstnik, kuid see peaks olema siiski läbitav etapp, mitte igavesti kestma.
Eelmine aasta loobus loomekeskus peatänava majast Haapsalu kunstikooli kasuks, nähes võimalust tulevikus teha koostööd ja muutuda ka ise jõulisemaks. Sealsed noored saaksid ka suveperioodil tegeleda loominguga või osaleda mõnel sinna kutsutud kaasaegse kunsti üritusel. Kuid nüüdse volikogu otsusega oleks meid justki füüsiliselt aetud katuseta Limonaadimajja ja sisehoovi murule. Võib-olla arvatakse, et kui pole meil seni olnud tingimusi, siis pole ka praegu vaja – või pole meid üldse vaja?
Ma olen ise seal vabatahtlikuna toimetanud kuus aastat ja mitmelgi korral on entusiasm raugenud, kuid tehes lastele õpitubasid ja nähes laste silmis sära ning lastevanemate rõõmu, et on võimalus lapsel tasuta tegeleda loominguga ning noorel kunstnikul korraldada elus esimene näitus, on jõud ja soov vabatahtlikutööd jätkata tagasi tulnud. Mind on hoidnud asja juures ka loomekeskuse missioon anda loometegevuse kaudu Haapsalu elanikele võimalust suhestuda kaasaegses kunstis toimuvaga. Kui selle asemel oleks ainult käsitöö, ilma kunstiloomingu mõtestamiseta, siis kaasaegse kunstiküsimused oleks vähem mõistetavad. Kõiki neid asju endale meelde tuletades, tunnen südames, et ei saa ju Haapsalu loomekeskus olla linnas mõttetu koht?!
Triin Rosin
Haapsalu linna elanik
Haapsalu loomekeskuses on seitse aastat tegutsenud kunstnikud ja kunstihuvilised noored ja lapsed, kes igal kevadel on tulnud kokku ja koristanud aja jooksul neis ruumides kokku umbes 45 tonni prügi … Seitse aastat on järelikult keegi prügi kogu aeg juurde tekitanud.Lugupeetud kodanik ,kes siis???
Haapsalus on hea!
Ole mõistlik. Tutvu veidi sellega, mida loomekeskused endast kujutavad ja milleks seda Haapsalusse vaja oleks ning siis hakka kõnelema. Mäletan hästi neid Suklese sõnu, mida ta mõned aastad tagasi loomekeskuse kaitseks ütles. Kuhu siis nüüd need ideed kadusid?
nn kunstnikud leidku raha ja rentigu, ehitagu, mitte nooligu võõrast vara linnarahva raha eest.
Kui sa vaatad seda aastaid tagasi tehtud volikogu otsust, siis näed, et ka siis tegi volikogu ühehäälse otsuse. Siit järeldus, et linnavolikogu on linnavalitsuse käes hüpiknukuks.
maja kunstikoolile ja muuseumile rentimine oli LINNAVOLIKOGU ühehäälne otsus.
25.09.2009. aastal tegi Haapsalu Linnavolikogu paranduse linna arengukavasse – rajada koostöös MTÜ-ga Loomekeskus Jaani 2 kinnistule Haapsalu Loomekeskus. Nagu saatuse irooniana oli tookord volikogu tüürimees Andreas Rahuvarm ja seda oli ta ka nüüd, kui loomekeskuselt ruumid ära võeti. Selle mehe suhtes kehtib küll kõnekäänd – mees annab sõna, mees ka võtab sõna. Nii selgrootud need tänased võimumehed ka on.
Oled sa kindel, et see mees üldse aru saab millele ta alla kirjutab. Tema teeb seda mida talle öeldakse.
Kes sinu arust suvaline rentnik on?
miks suvaline rentnik arvab, et dikteerib omanikule, mida viimane oma varaga tegema peab?