1

Aasta tagasi kõrvale lükatud mootorikütuste segamiskohustus toodi uuesti lauale

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Foto: Arvo Tarmula

tankla bensiin euro oil kütusJärgmisest aastast jõuab biokütus kohustuslikus korras mootorsõidukute paaki. Foto: Arvo Tarmula

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, mis kohustab kütusemüüjaid järk-järgult suurendama bensiini ja diislikütustes taastuvast allikast toodetud kütuse osakaalu. 

"Euroopa Ülemkogu on liikmesriikidele määranud kohustuse aastaks 2020 kasutada transpordisektoris 10% ulatuses taastuvkütust. Eestis hakkab alates 2017. aastast järk-järgult biokütuse osakaalu nõue kütuses suurenema,“ teatas minister Kristen Michal.

See tähendab, et kütuse importijatel tekib kohustus enne tanklatesse kütuse tarnimist segada see teatud protsendi ulatuses biokütusega, seda nii bensiini kui diisli puhul.

Minister märkis, et kodumaise biokütuse kasutamine vähendab Eesti sõltuvust imporditud kütustest ja muudab igapäevase liiklemise keskkonnasõbralikumaks. „Mida paljud ilmselt ei tea, aga juba täna kasutatakse Eestis bensiinis kuni viie protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid," lisas ta.

Uus katse

Sama sisuga palju poleemikat tekitanud muudatus, mis nägi ette kohustuslikus korras biokütuste lisamise kütustesse, ringles eelnõuna ka üle-eelmisel aastal, kuid võeti mullu jaanuaris eelnõu algataja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul ja majanduskomisjoni konsensuslikul nõusolekul eelnõust välja.

„Kuivõrd kütuste segamise osas olid üleval mitmed küsitavused, samuti on Euroopa Liit muutmas oma kliimapoliitika lähenemisnurka, mis tähendab rohkem paindlikkust liikmesriikidele, siis peeti hetkel targemaks mitte kiirustada,“ põhjendas toona majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda lisas, et muudatuse vajadus aga ära ei kao – taastuvenergia direktiivi järgi tuleb transpordisektoris biokütused kasutusele võtta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nentis eelmisel korral eelnõu ette valmistades, et euronormidest ja Eesti taastuvenergia tegevuskavast tulenev seadusemuudatus toob kaasa kütuste hinnatõusu. Muuhulgas tähendab biokütuse lisamise nõue ka täiendavaid kulutusi tankimiskohtadele ja tarneahelate kohandamisele.

Tookord eelnõu vastutavaks menetlejaks riigikogus olnud Jaan Õunapuu kinnitas aasta tagasi Ärilehele, et vähemalt paariks aastaks on biokütuste lisamine päevakorrast maas. Ometi on see nüüd, aasta hiljem, taas laual.

Ruuda sõnul kulgeb seekordne biokütuste segamine mootorikütustesse eelmisest küll veidi leebemas tempos. „Alustame madalamast kohustusest – üleminek biokütuse lisandile toimub etapi kaupa,“ selgitas Ruuda Lääne Elule.

Eelnõu järgi peab alates 2017. aasta maist tarbimisse lubatud bensiin ja diisel sisaldama vähemalt 3,3 protsenti taastuvast allikast toodetud kütust. 2018. aastal on vastav tase 6,5, 2019. aastal 8 ning 2020. aastal 10 protsenti.
Eelmise eelnõu järgi oleks biokütuse tarbimisse lubamise kohustus tekkinud aastal 2016 ja eelnõu nägi ette, et alates 2016. aastast oleks kõikides mootorikütustes biokütuse osakaal vähemalt 5 protsenti ja aastaks 2020 vähemalt 10 protsenti.

Üks leevendus on Ruuda sõnul veel – bensiin 98 ja riigi kütusevaru on kohustuse alt vabastatud.

Elektril sõitvate sõidukite panusel taastuvkütuse kasutamisse arvestatakse keskmist taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu riigis.

Biogaasi suurem kasutamine aitab euronormi täita

Transpordisektoris eesmärgiks seatud taastuvkütuse kasutamisele aitab kaasa ka biogaasil sõitev ühistransport. "Tartu ja Pärnu liiguvad sellest suunas, et ühistransport liiguks keskkonnasõbralikul ja kohalikul toormel baseeruval kütusel," lisas minister.

Sarnaselt nagu taastuvatest allikatest toodetud vedelkütust on võimalik kasutada enamustes bensiini või diisliga sõitvates sõidukites, on biometaani võimalik kasutada maagaasil sõitvates transpordivahendites.

Eestis kasutatakse bensiinis kuni viie protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid, Soomes näiteks moodustavad taastuvast allikast toodetud kütused kogu transpordis üle 10 protsendi.

Taastuvkütustele üleminek on Euroopa Liidu suurem eesmärk, mille kohaselt peab kogu euroliidus aastaks 2020 transpordis olema vähemalt 10 protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid.

Seaduseelnõu on läbi arutatud AMTELi ja Eesti Õliühinguga.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
x
x

Viimased 25 aastat on kütust kokku segatud kõikevõimalikest keemitõõstuse jäätmetest.Ei midagi uut.

wpDiscuz