Tanklapood on hõredama asustusega maapiirkondades sageli kodupoe asendaja ning seepärast ei tohiks sealset kaubavalikut enneaegu piirama asuda.
Lähiajal peab valitsus jõudma kokkuleppele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski plaanides karmistada alkoholipoliitikat. Lahtiseks on jäänud küsimus, miks sotsiaalministeeriumis valminud seaduseelnõu keelab alkoholimüügi ka tanklakauplustes.
Suuremas plaanis tekib minu liberaalsest vaatenurgast keelupoliitikaga oht, et kui tanklate kõrval asuvates kauplustes kehtestada n-ö tavapoodidest rangemad piirangud nagu alkoholimüügi keeld, väheneb ettevõtjatel huvi maapiirkondades tegutsemiseks. Kui vaba konkurentsiga turul hakata poepidajaid piirama, liiguvad nad sinna, kus piirangud ei kehti. Kannatab tarbija, kes edaspidi saab bensiinijaamast osta ainult bensiini ning peab toidukaupu tooma maakonnakeskusest supermarketist. Kuid Ossinovski piirangukava puhul on ka mitmeid teisi küsitavusi.
Joome vähem
Tõsi on see, et eestlane joob täna liiga palju. Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud selles, et tõstab tubaka ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks aktsiise. Uuringud näitavad, et tarbimist mõjutab kõige otsesemalt siiski toote hind. Kui alkoholi hind tõuseb, siis hinnatundliku grupi seas nagu noored tarbimine, ehk otse öeldes joomine väheneb. Lisaks: kui alkoholipoliitika tegemisel on vaja kaitsta noori ja liigtarbijaid, siis nemad toovad oma joogid tavalisest toidupoest mitte tanklapoest, kus hind on kallim.
Valitsus on lubanud ellu viia alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtteid, näiteks keelustada elustiilireklaamid. Rohelisest raamatust pärit ettepanekute taga on ekspertidest töörühmad ning teadusuuringud; tanklakaupluste müügikeeldu pole seal kirjas ja selle taga pole ka mõjuanalüüsi. Tegemist on põhjendamatult range keeluga nii tarbija kui ettevõtja jaoks. Olukord pole nii hull, et nõuaks nii äärmuslikke samme: seesama poliitikaraamat seab eesmärgiks langetada Eesti sisemaine alkoholitarbimine kaheksale liitrile puhtale alkoholile aastas. Aktsiisilaekumiste pinnalt võib prognoosida, et juba eelmisel aastal langes tarbimine alla üheksa liitri. Arvestades aktsiisitõusude jätku, langeb alkoholitarbimine veelgi.
Ossinovski hinnangul tuleks bensiinijaamades alkohoolsete jookide müük keelata seetõttu, et seal tangitakse autosid ning autosõit ja alkohol ei kuulu kokku. Inimene on mugav loom ning kõigis poodides, mitte ainult tanklate läheduses asuvates kauplustes, käiakse autoga. Isiklikust kogemusest võin öelda, et pole kunagi näinud bensiinijaamas ringi sõitmas purjus autojuhte.
NSVL moodi müügikeeld
Tegelikult ei tegelegi bensiinijaam alkoholi müümisega, vaid alkohol on koos teiste toidu- ja esmatarbekaupadega müügil poes, mis asub tankla juures. Poe omanik ei pruugi olla tanklakett, vaid tegemist võib olla hoopis teise kaubamärgiga. Tanklakauplust on keeruline seaduse raamidesse suruda kinnistu põhjal (on kohti, kus pood ja tankla on eri kinnistutel), omandisuhtega (koostööpartnerid Neste ja R-Kiosk) või suurpoe puhul ukse kauguse põhjal tankurist.
Tankimine on tänapäeval tegevus, mida saab sooritada poodi sisenemata, kuna kütuse eest saab maksta kaardiga. Nii ei teki ahvatlust osta teele kaasa hot dog ja kohv. Samas on neid, kes tulevadki bensiinijaama poodi sedasama einet ostma. Riigi asi ei ole siin nende harjumust ümber kujundada. Samamoodi võiks kehtestada piirangu, et toitu tohivad pakkuda ainult restoranid. Piiranguid peaks sama idee järgi veel laiendama: alkoholi saab täna ju ka ehituskaupade poest ja lillepoest, mitte ainult alkoholipoest.
Tanklates müügikeelu kehtestamisest rääkides tuleb tahtmatult meelde nõukogudeaegne korraldus, kus erinevad kaubad sai järjekorras seistes kätte eri poodidest ning tuli teha kaubareise paremini varustatud piirkondadesse. Mitte ei tahaks tagasi minna aega, kus ostukorvi täites tuleb esimesena ette võtta tee köögiviljapoodi, siis vorstipoodi ja piimapoodi, kusjuures valikus on ka õllepood. Aga see on juba alkohoolsete jookide kui defitsiitkauba eripood, kust importkaupa saab osta kvoodiga talongi alusel.
Jään seisukohale, et bensiinijaama pood on pood nagu iga teinegi ning neile peaks kehtima võrdsed tingimused. Maal elades peaks olema sama lihtne ja mugav poekorvi täita kui linnas.
Presidendi käest küsiti intervjuus hiljuti, et mida valitsus peaks teisiti tegema. President vastas: „Alustama sellest, et räägib inimestega, võtab seisukohti ja kooskõlastab omavahel seisukohti. Mitte nii, et üks teatab järsku: keelustame burkad.”
Minu silmis läheb sama loogika alla ka ühe ministri valitsuses kooskõlastamata ettepanek: keelame alkoholimüügi tanklates. Võiks siis vähemalt ausalt tunnistada: ära tahetakse keelata maapoed.
Valdo Randpere
riigikogu liige, Reformierakond
Kas seda klouni vangi pole pandud, pidi ju kedagi maha laskma! Meest sõnast! Riigikogulast…???
Kuidas üks väidetavalt haritud inimene ja RK liige üldse suudab sellist teksti kokku panna. Kui jutt käib PÄRISPOODIDEST maapiirkondades, ja muust infrast siis on selle inimese suu kinni. Kui alkoholitootjate lobi on nii tugev siis ollakse valmis viskuma ambrasuurile ja hakkama kaitsma seda et tanklates ikka viin käepärast oleks. Sisuliselt ütleb artikkel, et maamehel peab iga kell viin kättesaadav olema. Sest muud ju pole, postkontor, pank, kauplus, lasteaed, päästeenistus- kõik minema viidud maalt. Ainult siis oli Randpere millegipärast vait. Uskumatu- miks Lääne Elu toimetatajd selliseid artikleid üldse avaldavad- kas mitte midagi sisukat pole avaldada? Ehk kirjutate ise mõne asjalikuma loo,… Loe rohkem »
Vahel vist avaldataksegi artikleid lihtsalt selleks, et näha, kui loll mõni inimene on.
Kahjuks võib Randperel õigus olla. Ei tohi tekkida olukord, kus üritades lahendada mingit probleemi, tekitame kohe teise. Ammu on lubatud, et iga seadusega käib kaasas ka mõjuanalüüs, aga tundub, et selleni jõutud veel ei ole.
Maal niigi raske elu, nüüd ei lubata enam viina ka juua
lobitöö on hästi vilja kandnud, varsti kuuleme kui kasulik on kanep ja miks seda kasulikku ainet piiramata igas tanklas saada peaks olema