Kuidas libedaga ellu jääda?

Sõiduõpetaja Jaanus Raak paneb liiklejaile südamale, et libedaga peab olema ettevaatlik. Foto: Arvo Tarmula

Lääne Elu uuris 18 aasta staažiga sõiduõpetajalt Jaanus Raakilt, kuidas liigelda libedal teel ennast ja teisi ohtu panemata.

Kuidas aru saada, et tee on libe?

Iga autojuhi kohustus on enne sõitma asumist veenduda auto tehnilises seisukorras ja teeoludes. Esimese info teeoludest saab kätte ikka termomeetrist. Kui see näitab alla nulli, on ilmselge, et mõned teelõigud võivad olla libedad. Kui auto juurde minnes on talla all libe, on libe ka rehvide all. Lumi muudab teeolud raskeks. Uuemad autod annavad helisignaali või vilkuvate tulukestega märku, et on libedusoht.

Minu kogemus ütleb, et kõige libedam on tee siis, kui see on kaetud lume- ja soolaseguse n-ö pudruga. Neis tingimustes on rattal väga raske pidamist leida, vahet pole, kas on all naast- või lamellrehvid.

Suuremaid maanteid hooldatakse hoolikamalt ja tihemini, kõrvalteid hoopis vähem. Kuidas veenduda teeoludes kõrvalteele pöörates?

Kui põhimaantee on puhas ja hästi sõidetav, ei tähenda see, et kõrvalteed sellised oleksid. Lihtsaim viis ohutult autoroolis teelibedust hinnata on pidurdada. Pidurdamisel tuleb aga järgida ohutusreegleid. Kohe kindlasti ei tasuks pidurdada mitte kurvis, vaid ikka sirgel teel. Samuti ei tohiks olla läheduses kaasliiklejaid, kes võivad teie tegevust valesti hinnata ning ise liiklusohu tekitada. Teelibeduse prooviks ei pea pidurdus toimuma mitte suurelt kiiruselt, vaid piisab kuni 40kilomeetrisest tunnikiirusest. Tee on libe juhul, kui ABS–piduritega autol hakkab pärast kerget piduripedaali vajutust piduripedaal vastu töötama. Ilma ABS-ita auto läheb kergesti libisema.

Üks sõiduõpilane pakkus kunagi, et säärast proovipidurdust oleks mõistlik teha kiiruselt 120 km/t. Sel juhul võib katse aga suure tõenäosusega lõppeda kraavis.

Kuidas tunda ära, et teel on must jää?

Must jää läigib tulede valgusvihus. Samuti muutub rool tavapärasest kergemaks ja auto võib teel n-ö ujuma hakata.

Kuidas teha lumisel teel ohutult möödasõitu?

Liikluseeskiri ütleb, et möödasõit ei ole kohustus ehk kui tee on lumine ja libe, peaks möödasõitu võimalusel vältima. Kui juht otsustab siiski möödasõidu kasuks, peab möödasõit olema sujuv. Eriti ohtlik on möödasõit kohas, kus teel on lume tõttu rööpad sees. Sel juhul on teel mitu eri pidamisastmega osa, kus võib juhitavus kergesti kaduda.

Kuidas pidurdada libedal teel?

Äkkpidurdus libedal teel on alati äärmiselt ohtlik. ABS–auto puhul on lihtsam: pidur tuleb alla vajutada ja vajadusel saab auto liiklussuunda korrigeerida rooli abil. Ilma ABS-ita sõiduki puhul tuleb piduripedaali kiiresti üles-alla sõtkuda. Kui pidur on tugevasti alla surutud ja rattad blokeerunud, ei ole auto juhitav.

Kas stabiilsuskontroll ja muud elektroonilised juhitavust parandavad abivahendid aitavad libedal paremini liigelda?

Väga hästi aitavad, kuid mingi kindla piirini. Nad võivad tekitada petliku turvatunde, sest auto püsib hästi teel ja on hõlpsasti juhitav. Situatsioonis, kus tekib külglibisemine, võib elektroonika hakata juhile vastu töötama.

Mida teha, kui auto on juba sattunud külglibisemisse?

Kui auto juhitavus on käest läinud, tuleb vabastada gaasipedaal ja suruda alla sidur. Siduri allavajutamine eraldab mootori vedavaist ratastest, mille järel hakkavad kõik rattad ühtlaselt pöörlema. Rooli tuleks kergelt pöörata libisemise suunda. Vastassuunas rooli keeramine süvendab alajuhitavust, halvemal juhul teeb auto pirueti.

Osas koolkondades levib arusaam, et külglibisemisse sattunud esiveolise auto puhul tuleb gaasi anda, siis kaabib vedav sild auto taas õigele trajektoorile. Mina seda arusaama ei jaga, sest kui „kets hakkab all ringi käima”, kaob pidamine täiesti ja sõit lõpeb vastassuunavööndis.

Tagaveoliste puhul ei ole gaasiandmisest samuti abi, sest kui rattad all ringi löövad, kaob pidamine ja auto teeb pirueti.

Juhul kui juhitavus kaob ja on selge, et tuleb kokkupõrge, tuleks siiski pidurit vajutada, et sõiduki kiirus oleks kokkupõrke hetkel võimalikult väike.

Kas eelistada naast- või lamellrehve?

Mina eelistan lamellrehve. Katsed on näidanud, et asfaldil ja lumes sõites on lamell kindlam. Naastrehvi eelis tuleb välja ainult kiilasjääl, mida on siiski üpris vähe. Samuti on naastudel omad miinused, näiteks lõhub naast rohkem teed ja on mürarikkam.