Roman Haavamäge võib nimetada Haapsalule näo andjaks, sest tema loodud skulptuurid on need, mis kaunistavad Haapsalu Promenaadi ja kaldapealseid.
Reedel Haapsalu linnagaleriis avatud näitus avab ka Haavamäe avalikkuse eest rohkem varjul olnud külje – tema kui kunstniku ja graafiku.
Näituse koostaja on Roman Haavamäe lapselaps kujunduskunstnik Margus Haavamägi, kes on ühtlasi Haapsalu skulptori ainus kunstiga tegelev järeltulija. „Isal oli tegelikult parem käsi kui mul, aga teda ei võetud kunstiinstituuti vastu, sest tema isa tegi Vabadussõja monumente,” rääkis Margus Haavamägi.
Roman Haavamäe loodud Vabadussõja monumendid ja avalikus ruumis asuvad või asunud skulptuurid on näitusel esindatud fotode kaudu. „Isa tõi mulle karbitäie negatiive, mida hakkasin sisse skannima. Nende hulgas oli ka selliseid, mida pole varem näinud,” rääkis skulptori lapselaps.
Margus Haavamägi juhtis tähelepanu Laidoneri büstile, mis asus kunagi Haapsalu Laidoneri-nimelise sanatooriumi puhketoas. Nüüd seda skulptuuri enam pole, nagu pole ka Kapten Irvele püstitatud mälestusmärki Viljandis ega Petserisse plaanitud Vabadussõja monumendi skulptuuri. „See Vabadussõja monument ei saanudki kunagi valmis,” lisas Margus Haavamägi.
Huvitavaist piltidest näeb stendidelt, kuidas vormitakse Kapten Irve kuju Haapsalus fotograaf Tavasti ateljees, sest kuju oli nii suur, et kodus polnud seda võimalik teha. Samuti on väljas fotoseeria Ernst Enno mälestusmärgi paigaldamisest.
Linnagaleriis avatud näitus kannab pealkirja „Noppeid”, sest esindatud on vaid väike osa Roman Haavamäe loomingust, peamiselt see, mis on Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kogudes ja perekonna eravalduses. Nii Tartu kui ka Tallinna kunstimuuseumides leiduvate tööde eksponeerimine tähendanuks Margus Haavamäe sõnul suurt paberimäärimist.
Roman Haavamägi õppis Nikolai Triigi ateljeekoolis ning oli maalija, graafik, illustraator ja joonistaja.
Margus Haavamäe sõnul võiks Roman Haavamäe elu jagada kaheks nii loomingu kui ka elusaatuse mõttes. „Kui tööde poolest on alguses joonistused-maalid-graafika ja pärast skulptuur, siis elus oli kuni sõjani loomine ja kõik läks tõusvas joones, pärast sõda aga algas kaduperiood, kus ta nägi, kuidas kõik lagunes ja lammutati. See võis kurb olla,” rääkis skulptori lapselaps.
Elu lõpupoole tegeles Roman Haavamägi peamiselt väiksemate vormidega, tegi sekka ka punanurki ja autahvleid, sest kuidagi tuli hing sees hoida. Margus Haavamägi lisas, et vanaisa oli ka küüditatavate nimekirjas, kuid tõmmati sealt maha, sest oli ühe naisterahva palvel tema kabinetti Lenini portree teinud.
Kunstnikutöö kõrval oli Roman Haavamägi ka energiline organisaator nii kunstivallas kui ka ühiskonnas. Ta andis välja Eesti esimese reproduktsioonide albumi „Väike mapp” I ja II, mis sisaldasid 20 Eesti kunstnike reproduktsiooni.
Haapsalus teati Haavamäge kui Haapsalu Kaunistamise Seltsi üht eestvedajat. „Haapsalu Kaunistamise Selts püsis kahel inimesel – need olid Alver ja Haavamägi,” ütles Margus Haavamägi.
Margus Haavamägi ütles, et on vanaisaga küll kokku puutunud ja sellest on säilinud ka fotojäädvustus, kuid oli tol ajal nii väike, et mälestusi sellest ei ole. Küll koostab ta aga raamatut Roman Haavamäe elust ja loomingust. Raamatu, mille ilmumisaeg pole veel teada, tekst tugineb Gülnar Murumäe Tartu ülikooli lõputööle Roman Haavamäest.
Roman Haavamägi
Sündinud 15. veebruaril 1891 Tallinnas
Õppinud Tallinna kunsttööstuskoolis ja Nikolai Triigi ateljeekoolis
1920 kolis Haapsallu, töötas kunstiõpetajana ja hiljem oli vabakutseline kunstnik
1923 hakkas tegelema skulptuuriga, tema esimesed tööd olid Wiedemanni sünnimaja marmorist mälestustahvel ning värvitud puuskulptuurid „Jääkaru” ja „Merilõvi” Aafrika rannas
1925 kujundas Ungru dolomiidist päikesekella
Surnud 3. jaanuaril 1961 Haapsalus
