Veskiviigi sadama naaber vandeadvokaat Carri Ginter tahab olla kindel, et praegu kehtiv detailplaneering ka tulevikus talle merevaate kindlustaks. Foto: Eero Vabamäe/Postimees
Eesti ühe kallima Soraineni advokaadibüroo partner Carri Ginter tahab seada linna maale vaateservituudi, mis kaitseb tema kruntide merepanoraami.
Ginteri firmale OÜ Ginterklubi kuulub Haapsalus Holmi tänaval kaks krunti. Et neid lahutab merest tühermaa, soovib advokaat seada sellele vaateservituudi ehk ehituskeelu, et miski ei saaks tulevikus tema merepanoraami rikkuda.
Haapsalu linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhataja Anu Ulm ütles, et servituudi seadmise otsus on veebruari volikogu päevakorras. Eelnõu järgi tuleb Ginteril tasuda servituudi eest ühekordne maks, mis on umbes 800 eurot. Ulmi sõnul tuleneb tasu suurus kolmekordsest Ginteri kruntide maa maksustamishinnast. „Tasu suurus oleneb sellest, kuidas kokku lepitakse,” märkis Ulm.
„Et see mereäärne maa on praegu prügimägi, siis leidsime, et iga-aastase tasu sisseseadmine pole põhjendatud. Küsime servituudi seadmise eest ühekordse tasu.”
Ginter kogus viimati tuntust, kui töötas Tallinna Sadama juhatuses. Majandusminister Kristen Michal määras ta ametisse, kui sadama senised juhid Ain Kaljurand ja Ain Kiili olid vahele jäänud altkäemaksu küsimisega. Ginter esindab servituuti taotlevate Holmi 2 ja 2a kruntide omanikku OÜ Ginterklubi. Ginter on ühtlasi osaühingu ainuomanik.
Ginteri sõnul tõstatus vaateservituudi vajadus mõne aasta tagustes vaidlustes, kui naabruses asuv Veskiviigi jahisadam soovis detailplaneeringut muuta. Nii sattus ohtu senise ehituskeelu säilimine. „Minu hinnangul polnud toona randa planeeritud autosuvilate plats ja selle aiaga sulgemine naabrite ja linlaste huvides. Seetõttu võitlesime planeerimismenetluses avatud kaldaala ja olemasoleva planeeringu säilimise eest,” selgitas ta. Ginter lisas, et nüüd on sadama esindaja plaanid küll muutunud, kuid et paari aasta pärast ei tuleks taas võidelda ehituskeelu kaotamise riskiga, soovitigi sõlmida asjaomased kokkulepped. „Sisult soovime tagada juba detailplaneeringus oleva ehituskeelu säilimist. Sadam on ehituskeeluga nõustunud. Usun, et leiame ka linnaga sobiva lahenduse,” ütles advokaat.
Ulmi sõnul käib praegu taotlejaga kirjavahetus. Krundiomanik saatis linnavalitsusele, kellele mereäärsed krundid kuuluvad, avalduse servituudi seadmise kohta ja läinud aasta lõpus saadetud vastuskirjas teatas linnavalitsus, milliste tingimustega nõus oldaks. Ulmi sõnul on krundil, millele tahetakse servituut seada, kehtiv detailplaneering ja selle järgi on tegemist üldkasutatava maaga.
Ehitisi Holmi tänava elamukruntide ja mere vahele plaanitud ei ole. Küll näeb aga linnavalitsus, et praegusel tühermaal võiks tulevikus olla jahtklubi juurde viiv mereäärne jalgtee ja avalik park. Seepärast pakkuski linnavalitsus Ginterile välja mitu varianti – kas leppida kokku vaatekoridorid või hoopis kõrgused –, kui kõrgeid puid-põõsaid võib istutada. „Tegime ettepanekuid nii ja naa,” ütles Ulm.
„Mõistlik haljastus ja muu selline on loomulikult vajalik ja tervitatav,” ütles Ginter. Ta lisas, et nende kindel eesmärk on rannaala väärtustada ja tagada, et see oleks meeldiv vaba aja veetmise koht nii linlastele kui ka linna külalistele. „Kui kunagi peaks õnnestuma pikendada sinna ka promenaadi, oleks see suurepärane,” kinnitas Ginter.
Haapsalus varem vaateservituuti seatud ei ole, Eestis üldse aga üksikuil juhtudel küll. Servituudi seadmise korral peab maaomanik, kelle maale servituut tahetakse seada, sellega nõus olema. Kui linn ja krundiomanik kokkuleppele jõuavad, peab linnamaale seatava servituudi asjus otsuse tegema linnavolikogu ja pärast seda saab minna notari juurde lepingut sõlmima. Ulm lisas, et kui kehtiv planeering näeks juba ette, et krundile ehitatakse hooned, siis poleks vaateservituudi seadmisega võimalik nende ehitust takistada
kelle suguvõsa elas nimetatud koha läheduses juba 165 aastat tagasi. OÜ Ginterklubi kaks maatükki tekitati uue Eesti buumi ajal roostunud ja kinnikasvava lahesopi täitmisega. Seda lahesoppi ühendas ülejäänud lahega vaid kitsas veeriba, kuhu olid asetatud kivid, et oleks võimalik seda kuiva jalaga ületada. Kunagise lahesopi Kaluri tn poolses servas oli veel 50-ndate lõpus roostiku vahel mõned laigukesed vaba vett ja lapsed said seal talvel uisutada (sinna tekkis jää varem kui suurele lahele ja jää oli ka siledam). Servituudi maa-alal karjatasid kohalikud lehmapidajad veel 50-ndatel lehmasid ja kohalikud kasutasid mereäärt ujumiskohana ja kutsuti seda Tuirahuks. Nüüdseks on see ala pilliroogu täis… Loe rohkem »
jur isiku kaitseks vaateservituut. haha. päris hea porr
Kui see läbi läheb, siis kogu õhtu-kalda elanikkond ruttu-ruttu linnavalitsusse järjekorda servituude seadma – sinna kõrkjatesse merevaate ette ka ju mingi planeering näeb elamumaad ette ja mingid ulmeideed suisa raudteetrassi.
ostku see maatükk ära.
arve sulle? 800 euri on odavam kui terve maatükk millega midagi teha pole. aga nats nadi oleks küll kui ise tahaks maja ehitada enda merekrundile ja vaadet nautida, aga… keegi jõudis enne ja võttis vaate endale.
Pr. Ulm, kas advokaadihärra soovib tõesti kinnistada endale vaadet prügimäele?
sa siis ei saanud aru, et ta vaatab ja ütleb, “vaade on üle prahi”
Kas linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhatajal puudub ülevaade enda valdkonnast? Kus on seal prügimägi? Prügimäge seal ju ei ole. See on puhas vassimine ja kõlab pigem järjekordselt otsitud põhjendusena. Kui seal tõesti ka oleks prügimägi, siis peaks see olema ebaseaduslik ja linn pole midagi ette võtnud… või?
Lihtsalt ettekäänded, ettekäänded, ettekäänded…
mida keegi prügiks peab, tegelane võib öelda et ostis odavalt ja müüb kallilt kuid veel pole klientuuri leidnud 😀
Sellise asja eest selline kommiraha. Haapsalu linnavalitsus on ikka otsesõnu täisloll. Siin ei saa enam juttu olla rumalusest kui vaateservituuti tahtakse muidu ära anda ning kitsendada kohaliku omavalitsuse planeerimisõigust tulevikus. Merevaade ei pea olema tiheasustuses kuidagi tagatud ning seda ka ei eeldata.
Võrdsed? Kuidad saab vaene endale lubada head advokaati?
Iga asja jaoks ei olegi advokaati vaja. Saab ise ka hakkama, kui ikka väga vaja.
Pargid merevaate kinni ja vaate avamiseks küsid, et teene teene vastu.
Kuida saab tark ja rumal,rikas ja vaene võrdsed olla?
1000 aastat tagasi, jah, ei olnud. Aastal 2016 on kindlalt seaduse ees võrdsed rikas ja vaene. Lihtne. Küsimus on ainult seaduste ärakasutamises ja jokitamises.
Kurvaks teeb selline asi, et ühed on võrdsemad kui teised. Võrdsemad seetõttu, et juriidiliselt pädevad ja tavakodanik, olgu ta kuitahes tubli ja pädev mõne muu eriala omandanu, ei saa endale selliseid seadusenõkse iial lubada. Vägisi tekib tunne, et hõigatakse, mina kivikuningas, teie sitalabidad!!!! Räägin täiesti üldistatult, mul endal puudub nii kokkupuude kui ka soov antud maatüki osas täielikult.
Tavakodanikul on täpselt samasugused õigused seadustest tulenevaid võimalusi kasutada. Kui ikka oled ise kinnistuomanik, siis pead ennast ka kurssi viima, millised õigused ja kohustused sul on, muidu võib ükskõik kes sul naha üle kõrvade tõmmata.
Ei ole ka mingi jurist, aga kui naaber tahtis mulle mäkra mängida, lugesin ise seadusi ja küsisin nõu kust vaja ja panin ta paika. Nüüd on viks ja viisakas.
See advokaadi siunamine siin küll täitsa kohatu. Kui sa ennast sitalabidana tunned, on see sinu traagika.
No eks ta olgu siis, kui arvad minu osaks traagika olevat. Vaielda rohkem küll ei viitsi. Mainisin ometi, et räägin üldiselt. OK siis!
Mõned pole võrdsemad, mõned on lihtsalt suuremad mölakad. Lugege näiteks Kilki ja kahtteist lolli.