Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on linn valmis Noarootsi püsiühendust arutama, kuid teda pole ühise laua taha kutsutud.
Haapsalu linnavalitsus saatis eile Noarootsi vallavalitsusele kirja, milles linnapea Urmas Sukles selgitab, miks Haapsalu ei toeta Noarootsi püsiühenduse projekti jaoks eraldi inimese palkamist.
Linnapea Urmas Suklese kiri teatab järgmist:
Vastuseks Noarootsi Vallavalitsuse ettepanekule planeerida 2016 aasta eelarvesse kulud Noarootsi–Uuemõisa püsiühenduse uuringute tarbeks, teatab Haapsalu linnavalitsus järgmist: Haapsalu Linnavalitsus ei pea vajalikuks eraldi töökoha loomist Noarootsi-Uuemõisa vahelise püsiühenduse projekti käivitamiseks alljärgnevatel põhjustel:
1. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon asub käesoleval aastal ellu viima Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavat projekti „Haapsalu lahe valgala reostuskoormuse uuring ja meetmed lahe seisundi parandamiseks“, mille tulemusena valmib Haapsalu lahe seisundi parandamise meetmete kava.
2. Menetlemisjärgus on Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt Euroopa Liidu LIFE Nature 2015 programmi raames koostatud rahvusvaheline koostööprojekt “Optimizing effectiveness of Marine Protected Areas in the Baltic Sea Region” ("Merekaitsealade efektiivsuse optimeerimine Läänemere piirkonnas"), mille raames on muuhulgas kavas ellu viia ulatuslik Haapsalu Tagalahe veekeskkonna parandamise pilootprojekt.
3. Eesti Vabariigi riiklikesse plaanidesse ja arengukavadesse pole lülitatud Noarootsi-Uuemõisa püsiühendust. Meile teadaolevalt on valitsusasutused saatnud lähiaastatel Lääne Maavalitsusele oma seisukoha antud püsiühenduse kohta. Palume meile näidata seda kirja.
Haapsalu Linnavalitsus oma spetsialistidega on valmis Noarootsi püsiühenduse probleeme sellesisulistel töökoosolekutel arutama, et üheskoos konstruktiivseid lahendusi otsida. Kahjuks seni ei ole Haapsalu Linnavalitsust nõupidamistele kaasatud.
Lääne Elu kirjutas eelmisel laupäeval, et Noarootsi vallavalitsus tahab käima lükata vajalikud rattad, et hakata analüüsima, milline saaks olla püsiühenduse täpne trass, tehnilised lahendused ja võimalik hind. Ka tuleb tegelda Haapsalu Tagalahe seisundi uurimise-parandamisega, sest suuresti oleneb silla ehitamine ka keskkonnamõjudest.
Noarootsi peab nüüd kokku saama 10 000 eurot, et moodustada Läänemaa arenduskeskuse juurde töörühm ja palgata projektijuht, et püsiühenduse võimalikkusest pilt saada. 5000 eurot sellest tagab vald ise, ülejäänud summa jagamist palus Noarootsi kaaluda Haapsalu linnal ja Ridala vallal ning ettevõtjail.
Lääne maavanem Neeme Suur selgitas, et praegu on käsil maakonna planeeringu koostamine ja püsiühendus on üks osa Noarootsi valla üldplaneeringust – maakonna planeeringus on ettepanek broneerida Noarootsi püsiühenduse jaoks koridor. Sama puudutab Suure sõnul ka püsiühendust Saaremaaga, mille puhul on saadud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kindel suunis – maakonnaplaneering peab määrama Saaremaa püsiühenduse maaletulemise koridori. Suur rõhutas, et see ei tähenda, et ühenduste ehitamine on otsustatud ja läheb homme lahti.
Linnapeal on antud juhul tuline õigus, et võiks rahapõletamisega natuke hoogu pidada. +-20% täpsusega rahanumber võiks ja peaks olema esimeseks faktoriks millest alustada ja selle välja arvestamisega võiks ükskõik millises KOV üksuses mõni spetsialist hakkama saada (vastasel juhul oleks KOV juhtimise jätkusuutlikkus väga küsitav). Number ja heal juhul ka mingi oletatav tasuvusaeg (kui regionaalarengu projekti puhul kannatab seda leida) on ikkagi A&O – kui ikka läheb maksumus nii soolaseks, et selle asemel kannataks vallaelanike taksoga suurde linna sõidutada, siis vast pole mõtet eraldi spetsialisti palgale võtta, kes mitteeksisteerivale taristule hakkab tegema teadusuuringuid a la kuidas särg kudema hakkab ja millise… Loe rohkem »
Aga miks peaks Noarootsi arutelule kutsuma? Üleaedsed saavad väga hästi aru, et ega sinu suust midagi asjalikku tule, näpid aina ajaviiteks oma moblat ja siis tõused sõna ütlemata püsti ning kaod…Omavalitsusliidust on väga hästi näha,, et ega sa teisi omavalitsusjuhte eriti ei austa.
tsiu siu san
mitte “riisipõld” vaid “liisipõld”
hiinlased nimelt ei suuda hääldada “R” tähte 🙂
me teeb tagalaht riisipõld
Tegelikult on ju Noarootsi püsiühendus tunduvalt praktilisem ja eluliselt tähtsam projekt kui mingi kamba poolt algatatud turismiatraktsioon Haapsalu raudtee. Selle mõttetu ja ka valmimisel sügava miinusega projekti asemel võiks ette võtta Noarootsi püsiühenduse. Pealegi emakene loodus on siin abiks, isegi kui tammi või silda ei tule, maapind tõuseb ja kui endisest saarest on saanud poolsaar, siis läheb küll aega, aga varsti on püsiühendus niigi olemas. Haapsalu Tagalaht on kaduv nähtus, mis kasvab kinni, kuna ka maapind tõuseb. Siin ükstapuha kui suurte rahadega ja vahenditega looduse vastu ei saa ja pole mõtetki. Parem tegeleme probleemide lahendamisega, mis tegelikult elu edasi viivad.
Kui Sa, Kustas, asjadest midagi ei jaga ega oma ka kujutlusvõimet, siis on parem mitte kommenteerida. Haapsalu raudtee on äärmiselt oluline projekt. Noarootsi tamm tundub aga tõepoolest vajalik olema.
sild sinna kus praktiliselt juba meri kinni kasvanud,mida siis niipalju uurida on.
uus kampa ja tehke oma raha eest ära, otse riisiperest noarootsi
pisut arvutamist
tee km maksab ca 2 milj eurorubla
silla km 20 milj.
optimaalne trass oleks uuemõisast , seega koos tammidega nii 7 km.
silla osa 400 m (o,4 km)
kokku- 5 milli+ tammid (ca 50 milj) kokku 55 milj.
ainuüksi railbaltiku UURINGUTEKS tahetakse kulutada 170 miljonit.
ja veel- igas vallas ,ka alevis nimega haapsalu, on arendusnõunik kes saab igakuiselt raha–meie raha- ARENDUSE eest. milleks veel mingid projektijuhid?
No sinu arvutusoskus vastab küll nende arendusnõunike tasemele. See on kujukas näide, kuidas eelarveid koostatakse.
Minu teada on Noarootsil juba mitusada aastat olemas püsiühendus mandriga.Kui nüüd on vald valmis saanud ja raha ei ole enam kuhugi panna ,siis võiks mõelda parem väiksemate teede tolmuvabaks muutmise peale.
näe! Ei ole targad inimesed veel ilma pealt kadunud! 🙂
Väga õige jutt noarootslasel.
Täna on tarku väga palju ja et mitte iga väikese aja tagant sellega jälle targutama hakata, tuleks teha üks kindel argumenteeritud otsus ja ongi kõik – kas edasi minna või lõpetada kohe. Aga selle otsuse tegemine ei saa anda Suklese suguste poliitikute otsustada, kes tunneb ehk ainult vereringet ja oma erakonna hinge ning vaimu. Looduses toimivad protsessid hoopis teistmoodi.