Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
17. november 2015
Illustratsioon: Ott Vallik
Noore naise kogemata põlema süüdanud ja talle eluaegsed vigastused tekitanud Kaido ei pea selle teo eest vangi minema, kui ta ei riku kahe aasta jooksul seadust, aga ta peab maksma 20 000 eurot valuraha.
Sel esmaspäeval Haapsalus kohtumajas otsuse väljakuulutamisega lõppenud õnnetus juhtus mullu 6. juuli öösel Noarootsis, kus sadama ääres rannas telkis üks Läänemaale puhkama sõitnud seltskond 25–30aastasi inimesi.
Telgiti, püüti kala, tehti lõket ja grilliti. Lõkke kõrval põles malmnõus tehniline piiritus, et lõkkeplatsi valgustada. Kella ühe-kahe paiku öösel oli osa inimesi juba telki pugenud. Hõõguva lõkke ääres istus veel neli inimest.
Lõkkest meetri kaugusel seisnud malmnõus sai vedelik otsa ja tuli kustus. Kaido sirutas käe kanistri järele ja hakkas nõusse piiritust valama. Piiritus plahvatas, kerkis suur leek, fliistekki mässitud naine süttis üleni põlema. Ta tõusis, kõndis, jooksis, põles. Siis oli ta pikali maas. Jalad, käed ja juuksed põlesid. Talle visati midagi peale, et leeki kustutada, üritati kätega kustutada. Keegi kutsus kiirabi. Seltskond oli paanikas ja šokis.
Inimesed, kes juba telgis magasid, ärkasid plahvatuse ja heleda valguse peale. Õues kõik sagisid, jooksid ja karjusid. Keegi hüüdis: „Appi, me põleme!” Üks mees püherdas liivas ja kustutas ennast. Põlev naine tahtis alguses mere äärde joosta, aga sai aru, et sinna ta ei jõua. Keegi käskis tal pikali heita, et talle liiva peale visata. Keegi tuli tekiga ja summutas tule. Pea veel põles, keegi katsus pead kätega kustutada.
Vahepeal läks enne end liivas veeretanud mees uuesti põlema ja talle visati liiva peale.
Kõik käis väga ruttu. Kui keegi, kes oli telgis maganud ja arvanud, et väljas on ilutulestik, telgist lõpuks välja sai, oli kõik läbi.
Põletushaavu saanud naine kirjeldas kohtuistungil, et kuulis, kuidas kiirabist anti teada,et neil läheb kohapeale tulekuga aega. Üks kaaslane hakkas koos naisega kiirabile vastu sõitma. Valudes naine karjus ja nuttis. Aeg seisis.
Kiirabi viis naise haiglasse eluohtlikus seisundis. Üle kolmandiku tema kehast oli põlenud: nägu, juuksed, kõrvad, kael, kõht, mõlemad jalad. Suitsu ja leeki kopsudesse tõmmates said põletada hingamisteed. Alguses ei saanud ta üldse rääkida, hääl tuli tagasi alles kuu aega hiljem spetsialistide abiga.
Naine oli kolm nädalat PERHis kunstlikus koomas, talle tehti operatsioone, aga ise ei tea ta neist midagi. Poolteist kuud haiglaravi oli hirmus aeg – kui ärkas, oli üleni sidemeis. Näha oli vaid kiilaks aetud kukal. Lõputud sidumised ja lõputu valu, kuigi valuvaigistid olid kanged.
Intensiivravi järel hakkas ta kõndimist õppima. Ka see oli valus, sest nahk ei veninud, nägu oli paistes.
Ta oli kuu aega Haapsalus taastusravil. Raviarsti määratud surveriideid soovitatakse tal kanda kaks aastat. Talle on tehtud kolm taastavat operatsiooni, kuid arme pole võimalik kaotada. Armide ravi on keeruline ja aeganõudev, kuid tulemus on tagasihoidlik. Seljalt võetud siirdatud nahk kätel ja jalgadel ei veninud, mistõttu tuli teha palju harjutusi, et nahk liikuma hakkaks. Ka näonahk on liikumatu. Ta töövõimekaotus on 80protsendiline. Nõnda kõlab kohtuotsuses eksperdi hinnang.
Õnnetusest taastumine võttis 8 kuud: 6 kuud haiguslehel, siis palgata ja korralisel puhkusel. Naise ravi kestab veel väga kaua.
Kaido ennast süüdi ei tunnista
Kaido rääkis kohtus, et vedeliku valamine tundus talle ohutu, tema meelest võis see olla lambiõli, mis ei plahvata. Vedeliku oli kanistriga kaasa toonud seltskonna üks liige, kes oli öelnud, et kasutab seda kodus kogu aeg.
Kõik peale Kaido väitsid aga kohtus, et malmnõus põlenud vedelik oli tehniline piiritus.
Tol õhtul enne õnnetust andis malmnõu mitu korda märku, et lõkke lähedal piirituse kallamine ei ole ohutu. Kui Kaido valas lõkkest umbes meetri kaugusel seisnud anumasse vedelikku juurde, tekkis väike leek, mis kedagi ei ohustanud, tekitas ainult natuke hirmu.
Kaidot hoiatati: ole ettevaatlikum! Oli aru saada, et kui kuuma patta piiritust juurde valada, siis see süttib.
Kaido rääkis kohtus, et tema süütas anumat kaks korda, aga ta ei mäleta, et midagi oleks põlema läinud või et keegi oleks teda ohtliku valamise pärast noominud.
Kohus nentis, et Kaido räägib üht, tunnistajad teist juttu.
Kaido teguviis oli hooletu ja kergemeelne
Kaidot kaitsnud advokaat leidis, et tunnistajate ja kannatanu ütlusi ei saa usaldada, sest nad on juhtunut omavahel arutanud ja ütlustes kokku leppinud. Kohus leidis Kaido ütlusi analüüsides, et Kaido eitab kõike, mis viitab tema süüle ja seepärast ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Kannatanu ja tunnistajate jutt näitas, et Kaido teadis: kanistris on kergesti süttiv aine ja et selle valamisel hõõguva lõkke lähedal võib see süttida. Seda enam, et see oli tol õhtul juba mitu korda põlema läinud.
Kohus pani Kaidole süüks, et ta rikkus hoolsuskohustust, kui ei viinud täidetavat anumat hõõguvast lõkkest eemale. Selle rikkumise tagajärg oli ettenähtav nii Kaidole kui ka tema kaaslastele.
Kaido pani teo toime kergemeelsusest, leidis kohus. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud oma tegevuse tagajärgi ette nägema.
Kui Kaido oleks varasemad ohumärgid teadmiseks võtnud, poleks ta ühe kauni pikkade heledate juustega noore naise elu ära rikkunud. Prestiižses firmas töötanud naine tegeles enne õnnetust kõhutantsu ja ujumisega. Ta oli aktiivne ja seltskondlik. Enam mitte.
Peale ilu kaotas naine ka oma varasema töö, sest leidis, et ta ei saa sellise välimusega oma tööd enam teha – ta võttis vastu ja suhtles äriklientidega. Tööandja tuli talle vastu ja pakkus muud tööd. Tööga saab ta hästi hakkama.
Kaido ei ole vabandust palunud
„Süüdistatav ei ole üles näidanud vähimatki kahetsust või kaastunnet ega ole võtnud 9 kuu jooksul kannatanuga ühendust,” seisab kohtuotsuses. Kaido ei ole vabandust palunud, ei ole kahju hüvitanud, ei ole küsinud, kuidas õnnetu naine hakkama saab, ei ole abi pakkunud.
Kannatanu kaitsja Indrek Sirk ütles Lääne Elule, et otsust nad edasi ei kaeba.
Kaido kaitsja Reet Vokk lubas maakohtu otsuse edasi kaevata. „Kohus on tõendeid valesti hinnanud,” ütles Reet Vokk. „Ta tulnuks õigeks mõista.”
Otsus ei ole jõustunud, selle võib vaidlustada 15 päeva jooksul.
Kuritegu ja karistus
• Kohus mõistis Kaido süüdi KarS § 119 lg 1 järgi (raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest, mille eest näeb seadus ette kas rahalise karistuse või kuni aasta vangistust) ja karistas teda kaheksa kuu pikkuse vangistusega. Sellist karistust nõudis ka prokurör.
• Ärakandmata 8kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaido ei pane 24 kuu jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
• Katseaja algus on kohtuotsuse kuulutamise päev 9. november 2015.
• Kohus mõistis Kaidolt välja menetluskulu sundraha, ekspertiisitasu, tunnistajaile hüvitatud kulu, kannatanule kuriteoga tekitatud varalise kahju (ravikulu ja saamata töötasu). Kõik see kokku on umbes 7400 eurot.
• Suurema osa kannatanu ravist maksis kinni haigekassa, kuid kuriteoga tervisekahju tekitamine annab haigekassale võimaluse esitada Kaido vastu hagi ja nõuda kulu hüvitamist. Selleks võib haigekassa esitada hagi kohtusse.
• Kaido peab kannatanule maksma 20 000 eurot kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hoolivad ja armastavad inimesed
Advokaat Indrek Sirk
Minu kaitsealune ei ole kunagi soovinud kedagi karistada, sest Kaido tegu ei olnud tahtlik, see juhtus ettevaatamatusest ja hooletusest. Selle loo saanuks lahendada ka kohtuta, kui Kaido oleks üles näidanud vähegi kaastundlikkust ja huvi naise vastu, kellele tema tegu põhjustas nii palju kannatusi.
Enne kohtusse jõudmist ei võtnud Kaido kannatanuga ühendust, ei teinud katsetki, eitas oma vastutust, ei olnud nõus kahju hüvitama. Seega ei jäänud muud võimalust, kui esitada hagi. Et seadus ei anna valemit, kuidas valu ja kannatusi rahasse arvestada, jättis kannatanu selle suuruse kohtu määrata.
Kaido ei olnud nõus lühimenetlusega, vaid nõudis kõigi tunnistajate, ka nende, kes juba telgis magasid ja midagi ei näinud, kohtusse kutsumist. Ta püüdis väita, et ta ei olnud teadlik vedeliku ohtlikkusest, et varasemat plahvatust polnud ja et keegi ei takistanud ega hoiatanud teda. Kaido arvates oli tegemist õnnetusega, mida ei saanud ära hoida, kuid tegelikult ei oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral sellist traagilist tagajärge saabunud.
See oli süüdistatava valik eitada oma süüd ja vastutust.
Kaido ja kannatanu tundsid teineteist ühiste tuttavate kaudu ja sattusid nõnda ka Noarootsi nädalavahetust veetma. Minu kliendi kannatused ja põlengu tagajärjed on kohutavad, kuid õnneks on ta ümber armastavad ja hoolivad inimesed, elukaaslane on tema kõrval ja toetab teda. Olen oma töös näinud palju katkiseid inimesi, aga mu silmad olid märjad, kui ma selle naise ekspertiisiakti lugesin, enne ja pärast õnnetust tehtud pilte vaatasin.
Ka tööandja vastutulelikkus on minu tööpraktikas harukordne. Tööandja pakkus naisele suuremat privaatsust võimaldavat tööd.
