9

Kullamaa teeb kõikidele Läänemaa valdadele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

ott lõhmus rahumägi

Kullamaa vallavanem Jüri Ott (paremalt esimene) teeb  kõikidele Läänemaa valdadele ettepaneku liituda. Nõva vallavanem Deiw Rahumägi (vasakult esimene) ja Lääne-Nigula vallajuht Mikk Lõhmus. ARVO TARMULA

Kullamaa haaras maavanema ideest liita Läänemaa üheks ja kavatseb uuel aastal teha kõikidele omavalitsustele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi.

Läinud reedel otsustas Kullamaa vallavolikogu vastu võtta Lääne-Nigula, Lihula ja Märjamaa valla ettepaneku alustada läbirääkimisi. Üksiti oli jutuks, et jaanuaris võiks Kullamaa teha ise ettepaneku liituda kõikidele Läänemaa omavalitsustele ja mitte ainult.

„Meie maavanema suurvalla ideed ümber ei lükka. Meil on lihtsalt veel pikem pink,” ütles Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu.

Nimelt kavatseb Kullamaa teha ettepaneku ka Märjamaa ja Vigala vallale. „Meie rahvast kisub Märjamaa poole. Märjamaa on meile ettepaneku teinud, aga ta on teinud ettepaneku ka Vigalale,” ütles Pärnpuu.

Iseenesest võiks Kullamaa Pärnpuu sõnul liituda ka Märjamaaga üksi, aga see võtaks Läänemaast tüki ära ja seda Kullamaa mehed ei taha.

Kui Lihula ja Hanila kaudu tuleksid Läänemaa koosseisu ka Koonga ja Varbla, kellega on läbirääkimised pooleli, siis poleks Kullamaal selle vastu midagi, aga ise nad Varblale ja Koongale ettepanekut tegema ei hakka.

„Muidugi ei jätaks me ka Vormsit rahule, tahab ta siis või ei taha,” ütles Pärnpuu.

Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles kohe pärast Neeme Suure idee avalikuks tulekut, et see võib olla hea mõte. „Lõpptulemus võiks olla suur ja tugev vald, kus läheb elu paremaks, või ei lähe ta vähemalt halvemaks,” ütles Ott.

Vana-Läänemaa taastamisest on Kullamaal aga idee tasandil räägitud aastaid. „Kui juba teha, siis teha suurelt. Kui suur on hea, siis veel suurem on parem,” ütles Pärnpuu ka nüüd.

Lääne maavanem Neeme Suur avalikustas detsembri alguses oma idee maakonnasuurusest omavalitsusest. Esimest korda vaagisid omavalitsusjuhid ühiselt suurvalla mõtet detsembri keskel Altmõisa külalistemajas. Suure sõnul oli huvi suur-Läänemaa vastu ettevaatlik.

„Keegi ei ütelnud, et see ei vääriks arutamist,” ütles Suur.

Vallajuhid leppisid Altmõisas kokku, et lähiajal arutatakse ideed kõikides volikogudes. Suur ei osanud esialgu öelda, kas suurvalla idee võtab hoo üles või mitte. „Nüüd on ta välja käidud. Mis edasi saab, ei oska ennustada,” ütles Suur.

Maakonnasuurune omavalitsus annaks Suure sõnul suurema investeerimisvõime ja konkurentsieelise teiste maakondade omavalitsuste ees.

Küsimusele, kas nii mastaapseks ühinemiseks ikka jätkub aega, vastas Suur, et aega on parasjagu. 2017. aasta sügiseni käib nagunii paras administratiivne sebimine. Kui liitumine läbi saab, siis uut niipea ei tule.

„Järgmised muudatused ei tule mitte kolme või viie aasta pärast, vaid 25 aasta pärast,” märkis Suur. „Praegused otsused tehakse väga pikaks ajaks.”

Läänemaa omavalitsusliidu juhi, Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul on täiesti võimalik, et Suure idee saab uuel aastal tuule tiibadesse. „Täiesti võimalik, et tekib keegi, kes teeb ettepaneku kõikidele ülejäänud omavalitsustele,” ütles Schmidt. Toona ei teadnud Schmidt Kullamaa meeste ideest veel midagi.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles Altmõisas arutelul ei osalenud, küll aga on Sukles varem öelnud, et tema suurvalla ideed ei poolda. „Nii suured asjad ei saa käia kodanikualgatuse korras. See peaks tulema ülaltpoolt,” ütles Sukles.

Suklese arust pole mõtet ühinemishüsteeriat üles kütta, vaid käia juba valitud teed. „Ma olen kindel, et Ridalaga ühinemine saab teoks, tuleb juurde siis Martna või keegi muu. Lääne-Nigula puhul ma kahtlen. Vormsiga võiks nalja pärast liituda,” ütleb Sukles.

Vormsi vallavanem Tanel Viks ütles, et „nalja pärast” Vormsi Haapsaluga kindlasti ei ühine. Viks ei poolda ka ühtegi muud haldusreformi varianti. „Oleme seda meelt, et Vormsi jääb eraldi,” ütles Viks.

Hanila vallavanem Arno Peksar, kes küsis juba esimest korda Suure ideest kuuldes „Kas kõik suur on hea?”, jäi selle küsimuse juurde ka pärast Altmõisa arutelu. Peksar tuletas meelde esimest liitumislainet, kus tehti risti-rästi ettepanekuid, asja sai aga vaid kolme valla liitumisest.

„Mida rohkem osalisi, seda raskem on neid ühe mütsi alla saada,” nentis Peksar.

Peksari sõnul meenutab kogu haldusreform katset ladustada kandilisi kartuleid, et mahub palju ja võtab vähe ruumi. „Paraku aga kartulid kandilised ei ole,” ütles Peksar.

Martna vallavanem Tiiu Aavik ütles, et liitumisvalmidus on eelmise ühinemislainega võrreldes küll palju suurem, aga kas just nii suur, et terve maakond ühe mütsi alla saada.

„Eelmise laine ajal ei olnud paljud valmis ja jäidki kõrvale. Praegu ei-hoiakut enam ei ole. Ollakse valmis liituma, aga kuhumaani, seda ei tea,” ütles Aavik.

Ka on Aaviku sõnul segane osavaldadesse puutuv. „Kui liituvad omavalitsused peavad seda oluliseks, siis võiksid osavallad pehmendada maandumist. Kas see aga muudab suuromavalitsuse toimimise keerulisemaks või tõhusamaks, pole teada,” arutles Aavik.

Peale ühe omavalitsuse loomise oli Altmõisas jutuks veel kaks haldusreformi võimalust: kahest ja kolmest omavalitsusest koosnev Läänemaa. Kaks oleks Haapsalu koos Ridalaga ja ülejäänud vallad. Kolme omavalitsuse puhul jaguneks maakond Põhja-Läänemaaks, Lõuna-Läänemaaks ja Haapsaluks koos Ridalaga.

Tiiu Aavik peab ainsana reaalseks kolmest omavalitsusest koosnevat Läänemaad ja sel juhul on kõige raskem otsustada just Martnal.

„Meie oleme nii keskel, et kumb me siis oleme: põhi või lõuna? Ja kuhu jääb Kullamaa?” arutles Aavik.

Aavik märkis, et südametunnistus käsiks tal otsustada põhja kasuks, sest seda on tahtnud ka rahvas, kui omal ajal hääletas Ridalaga liitumise poolt.

„Sel juhul aga jääks Lõuna-Läänemaa väga väikeseks,” märkis Aavik.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Igaüks
Igaüks

kes natukene arvutada oskab,saabki aru,et Läänemaal elab napilt ühe normaalse vallatäis rahvast.Kullamaa vallavanem Jüri Ott rääkis juba paar aastat tagasi Vana-Läänemaa taastamise vajadusest,aga siis eriti keegi kaasa ei tulnud, kuid arutelu ikka toimus.Ju siis oli vara,nüüd on viimane aeg ära teha

mees
mees

Nojad eks teil siis veab. Saate Märjamaa valla alla.

19.36-le
19.36-le

Kellakeeramine on ilmvajalik looduse rütmide paremaks kasutamiseks.Lapsed valges kooli,õuetööd suvel teha.Sain sellest aru paarkümmend aastat tagasi,kui kord otsustati ,et ei keerata kella-ja kui kehva siis oli.

Loodame,et
Loodame,et

…mòistus vòidab ja inimestele jààb vòimalus kohalikke asju ise otsustada.Sest riigi tasandil seda vòmalust enam pole. Ùhinemisega on sama kui kellakeeramisega – kòik keeravad,aga miks, ei tea. ?Loomulikult tahaks sotsid ja ref kauaks vòimule jààda ja palju kergem on kamandada nelja valdada,kui igas vallas lasta rahval otsustada.Ja loomulikult liiguvad riigihangetes ka suured rahad. Kui guugeldada hr.Otti,siis tema oskab riigirahadega ùpris hàsti toimetada….

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Ajaloolise Läänemaa taastamine on küll väga hea idee. Rapla maakond ongi môttetu nôukaaegne moodustis.

ahsoo-le
ahsoo-le

Kui kaugelt otsida vaenlast,kas parlamendist?Raha loobitakse ebaotstarbekalt,sõjaliste kulutuste peale ka, isegi nii,et see sealt “sõjasaladusena”hoopis bosside tasku läheb , ja siis laiutatakse käsi,et Haapsalu raudtee jaoks nutsu küll ei ole.Riigigümnaasiumid on väga kallid,aga neid just tehakse,kaotades palju soodsamad ära.Põllumajanduse tarbeks ikka raha pole….jne.jne.

ahsoo
ahsoo

Kui kartulid on kõik ümarad,annab ühineda .Just sarvilised ning karvased ei taha teistega kokku sobituda.Ka on eestlasel ikka komme omavahel maid jagada, kuid tark oleks vaenlast kaugemalt otsida.

...
...

Uut ei ole midagi.Mina kirjutasin juba kommentaaris aasta tagasi,et ühineme kõik.

on aeg.
on aeg.
Tublid ,ometi on mehed nii targad,et vallad koos suudavad palju rohkem ära teha,meil on rohkem ühiseid probleeme. Linn on linn,ning tema probleemid on hoopis midagi muud. Haapsalu on kuurort ja selleks peab ta ka jääma.Kui eelmist liitumist oleks tasa ja targu ,ilma kiirustamisega tehtud oleks see palju efektiivsem olnud. TARK EI TORMA!
wpDiscuz