Invaru on Läänemaal suurim abivahendeid müüv ja rentiv firma. Pildil klienditeenindaja Tiina Tehu. Arvo Tarmula foto
Uuest aastast muutuv riigi toel abivahendite taotlemise kord peaks lõpu tegema viimastel aastatel tekkinud oludele, kus abivahendite raha poole aasta pealt otsa saab.
1. jaanuarist hakkab riigi toetusega abivahendite jaotamise üle otsustama sotsiaalkindlustusamet. Seni tegi seda väiksemate summade korral maakondlik rehabilitatsioonikomisjon, kallimate abivahendite, sh ratastoolide ja proteeside puhul sotsiaalministeeriumi juures kord kvartalis koos käiv üle-eestiline komisjon.
Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmuse sõnul peaks muudatus kaasa tooma selle, et inimesed saavad dotatsiooniga ette nähtud abivahendid kätte mõistliku aja jooksul ja endale sobivast kohast. Varasema mitmekuulise ooteaja asemel peaks vastus saabuma kuu jooksul. Varem pidi abivahendi rentima või ostma firmast, kellega oli maakonnas leping, nüüd võib seda teha ükskõik kus Eestis ja ükskõik missugusest firmast, kel on leping sotsiaalkindlustusametiga.
Ühtne üle-eestiline järjekord peaks lõpetama selle, et ühes või teises maakonnas abivahendite raha varakult otsa saab. „Viimastel aastatel läks rahajagamine keerukaks ja inimesed olid ebavõrdses seisus, sest osas maakondades raha jätkus ja osas mitte,” tõdes Lõhmus.
Läänemaal abivajajad on kahel viimasel aastal olnud seisus, kus aastaks ette nähtud abivahendite raha, näiteks Invaru puhul, on otsa saanud juba mais-juunis. „Oleme väike maakond ja meil oli vähe raha, meie elanike seas on aga palju puudega inimesi ja eakaid,” põhjendas Lõhmus.
Ta lisas ka teise põhjuse, et aastatega on abivahendid palju täiustunud ja kallimaks läinud.
Raha kulub Läänemaal kõige rohkem liikumisabivahendite, sh ratastoolide ja proteeside soetamiseks. Mahu poolest on aga suur vajadus mähkmete järele ja see osa suureneb Lõhmuse sõnul kindlasti koos inimeste eluea pikenemisega.
Küsimusele, kas pole nüüd ohtu, et abivahendite raha saab enne aasta lõppu otsa, vastas Lõhmus, et siin on teine muudatus, mis peaks tagama, et seda ei juhtu. Kui seni maksti toetust riigieelarvest, siis nüüd tuleb riigieelarvest laste ja eakate abivahendite raha, kuid tööealiste oma Euroopa sotsiaalfondist. „Loodame, et asi paraneb,” ütles Lõhmus.
Lõhmus tõdes, et nagu igasuguste muudatustega, on siingi ohtusid – otsustamine läheb kaugemale ja kohaliku komisjoni kompetentsi asemel hakatakse otsuste tegemisel toetuma rohkem pere- või eriarsti väljastatavale tõendile.
Ohukohta näeb Lõhmus ka selles, et kõikvõimalike reformidega minnakse järjest enam üle interneti- ja arvutipõhiseks. Kõnealusel juhul puudutab muudatus aga peamiselt seda osa ühiskonnast, kes pole arvutiga nii sina peal – eakad ja puudega inimesed.
„Igasuguste muudatustega kaasneb üleminekuaeg, kuid vähemalt esimesel aastal jääb maavalitsusele nõustaja roll,” ütles Lõhmus. Ta lisas, et esimene abiline on abivajajale omavalitsuse sotsiaaltöötaja.
