Sotsiaalmaja ootab palgatõusu

Haapsalu sotsiaalmaja. Foto: Arvo Tarmula

Haapsalu sotsiaalmaja on endisest lasteaiast ümber kohandatud ja see seab asutuse direktori Serli Küünarpuu sõnul ka tegevusele piirid, sest pole ehitatud sotsiaaltööks.

 „Ei saa ka väga kurta, sest oleme saanud kõik oma asjad tehtud, inimesed on väga mõistvad ja paindlikud,” lisas Küünarpuu.

Küünarpuu tunnistas, et alguses häirisid teda maja pikad kitsad koridorid ja kasin olemine, kuid nüüd on ta harjunud.  

Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul on linn sotsiaalmaja jõudumööda remontinud – CO₂ rahaga on hoone soojustatud ja aknad vahetatud, remonditud on torustikke, kööki, saali, turvakodu. Kirjutatud on projekt lifti väljavahetamiseks. „Mis siis, et vana ja kohendatud, aga maja toimib ja õigustab väga paljude inimeste vajadusi,” ütles Rootare. 

Serli Küünarpuu sõnul võiks ju unistada uuest, sotsiaalmaja vajaduste kohaselt ehitatud hoonest. „Aga see on praegu Eestis utoopia, millest pole isegi juttu olnud,” lisas ta kohe. 

Sotsiaalmajas töötab 21 inimest, peale nende ka huvijuhid ja muud lepingulised töötajad. Abiks käib vabatahtlikke. Küünarpuu ütles, et vabatahtlikke satub sotsiaalmajja näiteks töötukassa kaudu. „Nad tulevad siia tööd proovima ja ühe vabatahtliku oleme nende seast ka tööle võtnud,” ütles ta.

Küünarpuu sõnul on suur hulk töötajaid veidi üle miinimumpalga küündivale tasule vaatamata oma tööd kaua teinud. „Aga mure on küll, kuidas sellise palgaga elada saab,” ütles ta ja lisas, et loodab, et ühel hetkel hakkavad palgad tõusma, sest muidu võib juhtuda, et töötajaid ei suudeta enam hoida ega uusi asemele leida.

Rootare tõdes, et palgad linna allasutustes on madalad. See ei puuduta tema sõnul pelgalt mitte sotsiaalmaja, vaid ka teisi allasutusi, sest palgasüsteem on kõigil üks. „Kui linnal on võimalik palka tõsta, siis tõstame kõigil. Suund sellele on, aga enne eelarve vastuvõtmist ei julge midagi lubada,” lisas Rootare.

Sotsiaalmaja juhataja ütles, et ilmselt on miski peale raha, mis sotsiaaltöötajaid oma töö juures hoiab. „Õhkkond, armastus inimeste vastu, tahtmine töötada, positiivne tagasiside,” nimetas Küünarpuu motivaatoreid.

„95 protsenti meie klientidest ja ka koduhooldusklientidest on hästi rõõmsad inimesed. Nii mõnegi puhul tahaks öelda, et küll oleks tore, kui ta oleks minu vanaema,” lisas ta.  

Küsimusele, milline võiks sotsiaalmaja olla kümne aasta pärast, vastas Küünarpuu: „Sotsiaalmaja võiks olla keskus, kus tunnevad nii eakad kui ka puudega inimesed, et nad saavad seda, mida otsivad, ja mis neil elus mujalt puudu jääb: tegevust, eneseteostust, kontakte teiste inimestega, infot, nõuandeid ja ka meelelahutust.”