Ansambel Morama, vasakult esimene Nikolai Balaškin. Foto Arvo Tarmula
Mordva ansambli Morama võimas mitmehäälne meestelaul kõlas reede õhtul Haapsalu kultuurikeskuses, olles osa hõimupäevade ettevõtmistest Läänemaal.
Mordvamaa pealinnas Saranskis tegutseva Morama liikmed on küll ersad, kuid ansambel esitab nii ersa, mokša kui ka karatai rahva traditsioonilisi laule ja laulumänge. Ansambli ühe liikme, kirjaniku, ajakirjaniku ja muusiku Nikolai Balaškini sõnul iseloomustab mordva laulukultuuri just meeste mitmehäälne laul.
Morama tegutseb Saranski kultuuripalee juures, kuid osad selle liikmed on varem laulnud legendaarses mordva folklooriansamblis "Toorama". Tõuge meeste lauluansambli loomiseks saadi aga Tartust, kus 1989. aastal kuuldi esinemas setu lauluansamblit Hellero. "Meie eluviisiks on laulda, näidata ja edasi anda," võttis Balaškin ansambli Morama põhimõtted kokku.
Enne kui saalis hakkas kõlama rahvalaul esitas Mordvamaal väga tuntud Balaškin ka oma loomingut. Oma etteaste lõpetas ta lauluga "Kolm tuult". "Ma ei ole seda laulu laulnud kaheksa aastat, aga praegu tunnen, et tahan seda laulda," sõnas muusik pala sisse juhatades.
Tänavuste hõimupäevade märksõna Läänemaal oligi Mordva. Reedel enne kontserti tutvustas Mordvamaad ja sealset kahte rahvast – ersasid ja mokšasid – Eesti-Mordva Ühingu esinaine Natalia Ermakov.
2002. aasta rahvaloenduse admetel määratlas end mordvalasena üle 843 000 inimese, neist enam kui 84 000 ersana ja ligi 50 000 mokšana. "Ülejäänud nimetasid end lihtsalt mordvalasteks," ütles Ermakov. Ta lisas, et tegelikult puudub nii ersa kui ka mokša keeles sõna mordvalane, vaid enda kohta öeldakse ikka kas mokša või ersa. Ersa ja mokša keel erinevad Ermakovi sõnul üksteisest nagu eesti ja soome keel.
Eestis elab mordvalasi veidi alla 500 ning siin tegutseb kolm mordva seltsi – kaks Tallinnas, üks Pärnus.
Kas tuleb veel Mordva sündmusi Haapsalus? Tulgu Hiiumaale ka. Üldse võiks Haapsalu kultuurielu Hiiumaale ulatuda. Ikkagi põline Läänemaa1