Majandusminister Kristen Michal andis nõusoleku avada Ruhnu tuletorn külastajatele, et saare külalised saaksid vahetumalt tutvuda Ruhnu meresõiduajaloo olulise ehitisega, teatas majandusministeerium.
Samal ajal jääb 1877. aastal ehitatud tuletorn ka kasutusse navigatsioonimärgina meresõiduohutuse tagamiseks. Torni samaaegne külastajatele avamine ei raskenda majandusministeeriumi hinnangul tema kasutamist meresõiduohutuse navigatsioonimärgistusena.
Tuletorn antakse Ruhnu vallale kasutustasu eest, mis on 10 protsenti Ruhnu vallavalitsuse prognoositud piletitulust ehk 500 eurot aastas. Laekuva tasuga kaetakse osa igapäevaseid tuletorniga seotud kulutusi navigatsiooniohutuse tagamiseks. Peamised kulud tekivad jooksvast hooldusest ja remondist ning tehnika haldamisest.
Ruhnu vallavalitsuse tagada on külastajate ohutus ning mugavused. Algselt oli Ruhnu tuletorn puitkonstruktsiooniga, kuid praegune, väidetavalt Gustave Eiffeli projekteeritud metallist tuletorn hangiti Prantsusmaalt Le Havre’ist ning monteeriti kokku 1877. aastal.
Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Varasemalt on külastajatele avatud veel Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu ja Pakri tuletornid.