0

Pürksis kõlas rootsi keel ja räägiti eestirootsi kultuurist

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Pürksis oli täna rõõmsate kohtumiste ja jällenägemiste päev, sest suur Rootsi päev oli mitme aasta toonud Noarootsi eestirootslasi, eestirootsi kultuuri huvilisi ja muidu läbiastujaid nii lähemalt kui ka kaugemalt.

Rootsi päeva pidulikul avamisel oli Pürksi kultuurimaja saal pilgeni rahvast täis.

„Tänan teid, et olete suutnud oma keelt ja kultuuri säilitada,” tänas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa kokkutulnuid.  Tema sõnul elab rootsi keel ja kultuur Loode-Eesti rannikualadel ja saartel  edasi  hoolimata  Teisele Maailmasõjale järgnenud keerulistest aegadest. 

Nüüd vabaduse ajal on kontaktid Rootsi ja siinsete aladega taastatud, korda tehtud kirikuid ja mälestusmärke, taastatud ja asutatud uusi eestirootslaste organisatsioone, tegutsevad kultuuriseltsid ja koolid ning Haapsalus Rannarootsi muuseum.  Anneli Reimaa sõnul on Eestis elanud palju vähemusrahvusi, kuid eestirootslased on ühed vähesed, kellel on oma kultuurautonoomia.

„On väga tänuväärne, et tänased eestirootslased, elades küll ülekaalukalt Rootsis, hoolitsevad oma kultuuri- ja ajaloopärandi,  keele ja identiteedi säilimise eest oma ajaloolisel kodumaal,“ ütles Reimaa ja lisas, et ka kultuuriministeerium toetab eestirootsi kultuuri.

Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren tundis head meelt, et Eestis on kümmekond kooli, kus saab õppida rootsi keelt ja üks nendest on Noarootsi gümnaasium. Ta pidas oluliseks saatkond paneks tähele neid, kes on võtnud ja ära õppinud rootsi keele ja nad oma keeleoskusest ka tulu saaks.

Ljunggren tõdes, et soomerootslased on oma fondide kaudu eestirootslasi palju toetanud. „Selline fond peaks olema ka Rootsi ja Eesti vahel ja ma näen, et minu üks tööülesandeid on aidata kaasa selle loomisele,” ütles saadik.

Ametliku osa lõpuks andis Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm üle esimesed eestirootslaste kultuurikandja tiitlid Endel Enggrönile ja Ivar Rüütlile.

Noarootsi vallamaja esine oli muutunud  lavaks, kus kõlas nii eesti- kui ka rootsikeelne laul ning tantsiti rahvatantsu nii Eesti kui ka Rootsist. Tallinnast kohale tulnud tantsurühm Ürgleigarid tantsis muuhulgas pakri tantse, mis ära õpitud koos Rootsis tegutseva pakrilaste tantsurühmaga. Tantsijate taustal haaras lõõtspilli ka tänavu eestirootslaste kultuurikandja tiitli laureaat Endel Enggrön.   

Koolimaja ette üle seatud laudadelt sai soetada eestirootslaste organisatsioonide välja antud raamatuid, mida on kogunenud juba aukartustäratav hulk. Samuti pakuti käsitööd ja söögikraami.

Nii suured kui ka väikesed said proovida Rootsis populaarset tipspromenadi, kus maastikul tuleb küsimustele õiged vastused leida.

Rootsi päeva hulka mahtus ka taastatud Noarootsi jooks, küünalde süütamine Noarootsi vabadussamba juures ja Johan Nymani haual. Päeva lõpetas jumalateenistus ja Eesti Filarmoonia kammerkoori kontsert Noarootsi kirikus.  

Rootsi päev on eestirootslaste traditsiooniline suvine kokkusaamine, mida on tähistatud 2008. aastast. Pürksi oli Rootsi päeva võõrustaja ka kahel esimesel aastal, kuid vahepeal on seda tähistatud Vormsil, Haapsalus ja Tallinna merepäevade raames. Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimehe Jana Stahli sõnul kahel viimasel aastal traditsioonilist Rootsi päeva küll ei toimunud, sest mullu tähistati selle asemel eestirootslaste põgenemise 70. mälestuspäeva ja tunamullu Haapsalus eestirootslaste laulupidu.

Ürituse korraldajaks on eestirootslaste kultuuriomavalitsus. Rootsi päeva toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja Saarte programm, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapital.

 

Fotod Arvo Tarmula

10380080_1159907240691795_7589280341868077188_o 10924267_1159943307354855_8846849803460140411_o 10988289_1159891940693325_1167116206527560944_o 11059466_1159914210691098_4737771093802436118_o 11794112_1159915434024309_1062120266597981806_o

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz