0

Eestirootsi esimesed kultuurikandjad on Ivar Rüütli ja Endel Enggrön

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Endel Enggrön ja Ivar RüütliEndel Enggrön (vasakul) ja Ivar Rüütli on esimesed eestirootsi kultuurikandjad. Foto Arvo Tarmula

Täna Pürksis peetud suurel Rootsi päeval said esimest korda välja antava eestirootsi kultuurikandja tiitli ja sellega kaasneva Hans Pöhli medali Endel Enggrön ja Ivar Rüütli.

Suur-Pakril sündinud ja 10 aastasena Rootsi läinud Endel Enggröni elutöö on olnud Pakri muusikakultuuri jäädvustamine ja elushoidmine. „Tundub uskumatu, et saada pärast 70 aasta pikkust tööd selline kena tunnustus,” ütles kultuurikandja tiitli laureaat pärast medali vastuvõtmist.   

Endel Enggrön, kelle isa oli tuntud Pakri pillimees, meenutas, et Rootsi minnes võttis isa oma pilli kaasa, kuid sadamas kukkus pillikast vette. „Ma olin 12 aastane kui hakkasin pilli korda tegema, võtsin selle osadeks lahti ja liimisin jälle kokku,” rääkis mees.

Kui pill korras, hakkas ta isa mängitud Pakri lugusid mängima ja ka lindistama. „Tol ajal makke polnud ja nii tegin ma selle ise. Nimeks sai ta Rågöbo (eesti keeles pakrilane),” rääkis Endel Engström, tänu kellele kõlavad siiani lood, mida Pakri saartel läbi aegade on mängitud.

Küsimusele kui tihti kultuurikandja praegu Pakri lugusid mängib, vastas ta: „Iga päev ikka natuke.”.

Teine eestirootsi kultuurikandja laureaat on tõlkija ja ajaloolane Ivar Rüütli.

„Ivar on parim eestirootslaste ajaloo teadja,” ütles Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm. Ivar Rüütli ise jäi tunnustust vastu võttes tagasihoidlikuks: „Ma ise ei saa veel päris hästi aru, mida ma selle tunnustuse saamiseks ära olen teinud.”

Ivar Rüütli oli nii Noarootsi gümnaasiumi esimene ajalooõpetaja ja ka Paslepa rahvaülikooli üks eestvedajad. Ta on ühtlasi pannud aluse Rannarootsi muuseumis asuvale eestirootslaste teaduslikule raamatukogule. Tema viimaste aastate suur töö on olnud Russwurmi eestirootslasi käsitleva teose Aibofolke tõlkimine eesti keelde. Raamat peaks trükivalgust nägema sel sügisel. 

Eestirootsi kultuurikandja tiitlit andis Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse välja esimest korda.

Kandidaate said esitada kõik soovijad ja kokku esitati tiitlile 11 nominenti. „Olime mõelnud, et üks võiks olla Rootsist, teine Eestist, üks vanem, teine noorem, et oleks jätkusuutlikkust, ” selgitas Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl. Ta lisas, et häälte kokkulugemisel see nii ka kujunes: „Nad on oma tegevusega õigustatult selle au välja teeninud.”  

Esimesed kultuurikandja tiitli koos pronksist Hans Pöhli medaliga andis laureaatidele üle Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz