8

Erkki Bahovski: Ettekäände leiab alati

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja.

erkki bahovski

 

Kaks Vene riigiduuma liiget, Jevgeni Fjodorov ja Anton Romanov, on saatnud kirja Venemaa peaprokurörile Juri Tšaikale.

Uuditeagentuuri RIA Novosti valduses oleva kirja järgi paluvad duuma liikmed hinnata kunagise NSV Liidu riiginõukogu tegevust, millega tunnustati 1991. aastal Baltimaade iseseisvust. Riiginõukogu loomine olevat olnud ebaseaduslik, sestap on ebaseaduslik ka Baltimaade tunnustamine. Tegemist olevat olnud lausa riigireetmisega.

Fjodorovi ja Romanovi kiri tekitab paratamatult küsimusi ja järeldusi. Meenutagem, et Venemaa president Vladimir Putin esitas märtsis sellelesamale riigiduumale ratifitseerimiseks Eesti-Vene piirilepped. Kui aga riigiduuma liikmed tegelevad küsimusega, kas Baltimaade iseseisvus on üleüldse seaduslik ehk põhimõtteliselt seavad kahtluse alla Baltimaade õiguse iseseisvalt olemas olla, siis miks peaks riigiduuma ratifitseerima piirilepped? Kui iseseisvat Eestit ei ole, ei saa olemas olla ka eraldi piiri. Polegi, mida ratifitseerida. Igal juhul tekib küsimus, kas ratifitseerimisprotsess aeglustub, sest enne tuleb ära oodata Tšaika vastus. Kui vastus on jaatav, st riiginõukogu loomine oli ebaseaduslik, mis siis?

Eesti iseseisvuse mitte eksisteerimisel muutub arusaadavamaks ka Eston Kohveri röövimine piirilt. Saab ju öelda, et tegemist oli arreteerimisega, sest kuna Eestit pole olemas, pole ka Eesti kodanikku ja Venemaa toimetab lihtsalt oma territooriumil kui Nõukogude Liidu õigusjärglane. Paljud venemaalased ilmselt nii mõtlevadki.

Lõppude lõpuks tuleb küsida: mis asju ajab siin Vene saatkond (vastavalt ka Eesti saatkond Moskvas), kui Baltimaade iseseisvuse tunnustamine oli vale? Diplomaatilised suhted saavad olla üksnes rahvusvaheliselt tunnustatud riikide vahel. Äkki on siis ka Eesti, Läti ja Leedu ÜROs ebaõiglaselt?

Tegemist polekski mitte üksnes Balti-Vene küsimusega. Riigiduuma oli varem jõudnud arutada, kas Saksamaade taasühinemine oli seaduslik, viies teema järelikult Euroopa tasemele. Sama juhtub ka Baltimaade iseseisvuse seaduslikkusega, sest kui riigiprokurör Tšaika jõuab järeldusele, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamine oli ebaseaduslik, on ebaseaduslik kohe ka osa Euroopa Liidust ja NATOst. Sest neis organisatsioonides on riigid, mis peaksid justkui kuuluma Venemaa koosseisu.

Oi, kui hea malaka ELi ja NATO osaline ebaseaduslikkus Venemaale annaks. Mis tahes läbirääkimistel ELi ja NATOga saab alati vajadusel öelda, et ELi ja NATOga sõlmitud lepingud ei kehti, sest neis organisatsioonides on ebaseaduslikud territooriumid. Küll leiaks selle seisukoha toetajaid ka Euroopa Liidus ja NATOs, kui vaadata, kuidas Euroopa äärmusparteid Moskva tegevust „mõõduka tasu” eest toetavad.

Oma „panuse” andis riigiduuma tõeotsinguisse ka Eesti Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, kes palus Euroopa Komisjonil kontrollida Eesti keelenõuete vastavust Euroopa Liidu seadustele. Vaevalt et Toom kooskõlastas oma mure ajastuse keelenõuete pärast riigiduuma liikmetega, ent skeem on sama: Euroopa Liidus on midagi, mis ei vasta seadustele.

Samalaadset argumenti olen kuulnud isiklikult varemgi. Nii näiteks arvas üks analüütik kunagi Barcelonas, et Eesti ja Läti võeti Euroopa Liitu hinnaalandusega, sest venekeelsete elanike õigused polnud täidetud. Et Euroopa Liit justkui pigistas silma kinni ja krahmas endale tükikese Vene „loomulikust” mõjusfäärist.

Võrdluseks: samasugust juttu Euroopa Liidust on rääkinud ka nn Venemaa mõistjad Ukrainaga seoses – et Euroopa Liit muudkui tungis edasi ja ässitas Ukrainat Euroopa Liidu poole liikuma, missugune tegevus mõistagi ärritas Venemaad.

Ometi on Euroopa Liit kehtestanud selged kriteeriumid ühendusse saamiseks. 1993. aastal võttis Euroopa Liit vastu Kopenhaageni kriteeriumid, mis tähendab demokraatlikest väärtustest kinnipidamist. Kui neid ei täideta, pole ka Euroopa Liitu asja. Eestis ja ka Lätis on käinud loendamatud komisjonid, keeleseadust on vaaginud mitmed rahvusvahelised eksperdid ja küsimus oli arutlusel ka liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. Lühidalt: Eesti poleks Euroopa Liidus, kui mingisugused seadused siin ei vastaks Euroopa Liidu omadele. Sama käib ka Ukraina kohta. Pigem on Euroopa Liit olnud Ukraina suhtes väga ettevaatlik ega ole kuhugi tunginud.

Riigiduuma liikmete kirjaga seonduv on praegu pigem ikkagi teoreetiline materjal, aga näitab, kuidas Venemaa ametnikud võivad tagataskust välja tõmmata igasuguseid ettekäändeid, mis raskendavad riikidevahelist läbikäimist. Sinna juurde käivad Vene poliitikute ja ametnike kinnitused, et Venemaa ei kavatse Baltimaadesse tungida. Suhteid aga kuidagi parandada ka ei taheta. Kas seatakse kahtluse alla riiginõukogu Baltimaade iseseisvust tunnustav otsus või ütleb Vene peaminister Dmitri Medvedev, et enne kui president Toomas Hendrik Ilves ei ole Kadriorust lahkunud, pole Eesti-Vene suhete paranemist mõtet loota.

Kes aga arvab, et Venemaa ettekäänetes on midagi uut, võiks mõelda 1558. aastal alanud Liivi sõjale. Nimelt teatas Venemaa, et Tartu piiskopkond on põline Vene ala juba Jaroslav Targa ajast ja kuna Tartu piiskopkond pole maksnud nn Tartu maksu, tuleb alustada sõda. Tegelik põhjus oli muidugi selles, et Vene tsaar Ivan Julm oli Vene ala suutnud jõuliselt laiendada ida suunas ja vajas nüüd samasugust laiendust lääne poole. Tartu piiskopkond aga keeldus olemast Vene vasall. Tol korral jäi Liivimaa Venemaal vallutamata, aga näitest peaks piisama, et kunagi ei tea, kust Moskva leiab põhjuse sõda alustada. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, seda mõistsid juba vanad roomlased. See mõte pole kaotanud aktuaalsust nüüdki.

ERKKI BAHOVSKI, Diplomaatia peatoimetaja

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mati
Mati

Väga hea ja õige rõhuasetusega artikkel ning ma pean Erkki Bahovskist väga lugu. Tasuks ikka mõttega lugeda ja anda endale geopoliitikast ja ka päevapoliitikast aru.

Eesti vabaks
Eesti vabaks

Probleem ongi selles et MITTEEUROONUdel on mõtlemise funktsioon, vaatamata lausajupesule, veel säilinud aga ilmselt see kellelegi siiski ei meeldi. Erki võib seda igapäevast leiba muul viisil ka teenida kui EUROONUDE sõnnikut laotades. Paraku tuleb ikka ja jälle nõuka aeg meelde. Siis üritati moskvast eesti riiki juhtida. Nüüd on siis Brüssel asja üle võtnud. Mtte essugi pole muutunud.

Mailis
Mailis

Küll oleks hea, kui mõnel MITTEEUROONUL oleksid ajud, millega tõsiseid asju mõtelda

Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

Ka Erkki peab oma igapäevase leiva väljateenima.

liivi sõda
liivi sõda

ja kohalikud kannupoisid jooksevad sapsud vahule , et patkale Narvatagune ja Petserimaa uuesti ära kinkida

Tüüpiline euroonude kannusteteenimise lugu.
Tüüpiline euroonude kannusteteenimise lugu.

Reśiimi partorg tahab nüüd talupoegadele selgeks teha et Eesti puhul on nüüd järsku tegemist iseseisva riigiga ja Eesti rahvas peab seda nüüd kaitsma sest reśiimipartorg võib töölt muidu lahti saada ja talupoegade elu võib muutuda veelgi halvemaks. Veelgi enam reśiimi partorg tahab nüüd selgeks teha et kõige selle eest, mis meil on peame võlgnema temale. Ainus mis tal olukorda veel paremaks teha ei lase on kahe vene parlamendisaadiku kiri. Et olukorda kuidagi moodigi tasakaalustada peame valmistuma sõjaks.

Proks
Proks

Nii et talupojad peavad selle klouni pärast sõtta ka veel minema kui midagi peaks juhtuma. No tee või tina ei lähe. Selle klouni suguharu sigidikud on mu lapsed kodust minema ajanud. Naabrimees jõi ennast töökoha puudusmisetõttu surnuks. Teine naaber läks naisest lahku. Ümber ringi on vaid pensionärid alles. Kitlipeale tuleks hakata andma sellistele klounidele.

Kaks provokaatorit
Kaks provokaatorit

üksteise otsas siin nii läbinähtavalt, kahju ja õudustunne korraga – mis inimesed…

wpDiscuz