Riigikogu opositsiooniparteide fraktsioonid esitasid maksumuudatuste kobareelnõu teise lugemise eel ligi 200 uut muudatusettepanekut. Keskerakond esitas 97, Konservatiivne Rahvaerakond 91 ning Vabaerakond 11 muudatusettepanekut.
Mõistmaks, miks on muudatusettepanekuid sedavõrd palju, tuleb selgitada, et enamiku puhul pole esitaja kunagi lootnudki, et need teoks saaks. Need on esitatud selleks, et eelnõu arutamist venitada. Eelmisel nädalal arutas riigikogu maksumuudatuste eelnõu kella neljani hommikul. Ööistung ootab parlamenti ees ka vastu neljapäeva.
Opositsioon kasutab oma õigust, et eelnõu vastuvõtmist obstruktsiooni ehk juntimisega segada. Miks nad seda teevad? Tähelepanu saamiseks? Jaa. Aga ka selleks, et avalikkusele meelde tuletada, et nad on maksumuudatuste vastu.
Mis siis muutub? Tõuseb kütuseaktsiis, mis peaks kolme aasta jooksul bensiinihinna tõstma praeguselt umbes 1,5 euroni liitrilt. Seda eeldusel, et naftahinnas ei tule suuremaid muudatusi. Hotellide käibemaks tõuseb viis protsenti, vähenevad mitmed soodustused. Näiteks auto- ja keeltekoolide tulumaksutagastus. Alkohol ja tubakas lähevad samuti kallimaks.
Mida asemele saab? Suurema lastetoetuse, ühe protsendi jagu väiksema sotsiaalmaksu ja pisut suurema tulumaksuvaba palgaosa igas kuus. Samuti saavad väikese palgaga inimesed kord aastas tagasi osa nende tasutud tulumaksust. Mõnisada eurot.
Kui jätta kõrvale keskerakondlik häma Reformierakonna hinna- ja maksutõusudest, siis ühes on opositsioonil kahtlemata õigus. Kütuseaktsiisi ülikiire tõus ei tähenda Eesti majandusele head. Üks asi on inimeste elatustase. 10 eurot läheb bensiinipaak kallimaks, vähemalt nii on keskerakondlased välja arvutanud. Põhiküsimus on aga majanduse struktuuris. Lõputu aktsiisitõus teeb Eestist kalli riigi. Siin on kallis elada, aga majanduse struktuur lubab teha vaid odavat allhanketööd.
Valitsusliidu pahameelest hoolimata on 200 parandusettepanekut õigustatud. Valitsuse maksupakett ei tõota Eestile midagi head.
juhtkirjas LE, aga mitte KE oma ettepanekutes