Kergeks arvatud krimilood ja naljajutud pole sugugi kerged kirjutada. Sellele tõdemusele jõudis Ernst Enno omaloomingukonkursi žürii, kui oli läbi lugenud 103 Läänemaa laste kirjutatud luuletust ja juttu. Võistluse tänavune teema oli „Vilde jälgedes”, tähistamaks Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva.
Oodati naljaluuletusi ja -jutte, samuti krimilugusid ning põnevusjutte. Eks alga ju klassiku esimene jutustus „Musta mantliga mees” sõnadega „Raske käsi pandi tema õlale, madal hääl ütles: „Teie olete mõrtsukas!””. Humoristina teenis aga kirjanik hüüdnime Nalja-Vilde.
Naerunärvi kõditavaid luuletusi ja proosapalasid oli vähemuses. Nalja leidsid noored autorid peamiselt argistest juhtumustest, mida vürtsitati absurdiga. No kas pole pentsik pilt, kui hommikusöögilauda ilmub ühtäkki hommikumantliga rott, kes nõuab juustu ja saia. Või loeme planeedist Supipott, mis on jäänud oma elanikele – makaronidele ja nuudlitele – kitsaks. Või jääb pere suveõhtul sääskedele söödaks, sest majauks on lukku klõpsatanud ja isa peab mööda katust turnima, et oma pere kitsikusest päästa.
Sotsiaalset satiiri leiab Liisa Raaveli loost „Kindel plaan”, milles hundi ja seitsme kitsetalle lugu keerab lõpuks poliitikalt kuritegevusele. Õpetaja antud teemale „Kärbsena õhtusöögilauas” leidus samuti vaimukaid ja naljakaid arendusi.
Luuletustes sisalduv huumor oli enamasti naljakas peamiselt autorile endale ja tema eakaaslastele. Absurd on noortele autoritele iseäranis armas. Kas pole veider ette kujutada saunalaval istuvaid rotte, kellel on mustad meestesokid peas, või mannekeeni spagettidest juuste ning sõõrikutest sõrmustega!
Sisu ja vormi koostöös sündis enim nalja 7.–11. klassi õpilaste luules: Adeele Rass, Diana Lints ja Gerlin Kuuskman LÜGist hanitavad lugejat „rohelise kraami” ostmisega. Rikutud mõte libiseb kanepile, aga neiud ostsid hoopis värsket kurki, et saledamaks saada.
Nathali Ploomipuu luuletus „Miks kamm mu juukseid tahab?” toob muige suule – mis tahes teemal on võimalik mõtiskleda ja mis tahes teemal annab kirjutada. Sama autor paistis silma mustast huumorist kantud proosajutuga „Parem kui lambaliha”. Iris Kivisäki „Aegruum” mõjus niisama sürrilt kui Vilde pilaluuletus tokerjate tääbumisest.
Põnevusjuttude hulgas oli näpuotsatäis kriminaalse koega lugusid ja otsatult jubejutte. Küllap on hirmu lihtsam esile kutsuda kui arvestatava arenguga detektiivjuttu kirja panna. Näib, et noored autorid ammutavad inspiratsiooni põnevusfilmidest ja õudukatest. On sünget pimedust, hirmutekitavat sammude kaja, ähvardavaid helisid. Tapmist ja tagaajamist muidugi ka. Sageli lõppes lugu kolme punktiga ja autor jättis lüngad lugeja kujutlusvõime täita. Mõistagi võis põhjus olla ka selles, et autor ei osanud otsi loo vääriliselt kokku sõlmida.
Mõnes jutus selgus, et hirmu põhjus oli tühine, näiteks patareidega nukk, mis on iseenesest häälitsema hakanud. Või lõpeb lapseröövi juhtum sellega, et plikatirts toob „elusa nuku” vabatahtlikult tagasi, sest see teeb ülemäära kisa.
Kõige vildelikum proosapala oli Markus Ranna „Eriku kangelaslugu” ja mitte ainult esimeses lauses kirjeldatud musta mantliga mehe pärast. Tollest krimijutust võiks filmigi saada, nagu ka Vadim Kononovi „Politseiniku pajatusest”, mis lõpeb korralekutsuva lõiguga otsekui telesaade „Krimi”. Kuritööde ajendiks on tänapäevale omaselt muidugi narkokaubandus.
Omapärane ja märkimisväärne võistlustöö tuli Läänemaa ühisgümnaasiumist. Tegemist on 11. klassi kollektiivse kirjatükiga „Koidikul kohtume”, millele õpilased järgemööda peatükke lisasid ja sel kombel sündmuste arengut juhtisid.
Oli Lihula gümnaasiumi aasta. Viieteistkümnest auhinnast kuus läks selle kooli õpilastele. Pole ka ime, ligi pool võistlustöödest tuli Lihulast ja nende hulgas leidus tuumakaid teri.
Põhikoolide vanemas astmes pakkusid vähesed koolid Lihulale konkurente välja. Tunnustust väärivad kõik osalised, auhindu jagus Ridalasse, Vormsi, Uuemõisa, Metskülla ja Haapsallu.
Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi „Vilde jälgedes” parimad
Luuletused I – III kl
Peedu Erik Paju „Sokid”, Uuemõisa lasteaed-algkool, III kl
Johannes Lepp „Vahel juhtub nii”, Metsküla algkool, III kl
Kätriin Kurst „Ebatavaline lugu”, Haapsalu põhikool, I kl
Luuletused IV – VI kl
Rebeka Elisabeth Strauss „Unistus”, Haapsalu linna algkool, IV kl
Karl Kübarsepp „Saunalugu”, Uuemõisa algkool, IV kl
Luuletused VII – XI kl
Nathali Ploomipuu „Miks kamm mu juukseid tahab?”, Lihula gümnaasium, VII kl
Iris Kivisäk „Aegruum”, Lihula gümnaasium, VIII kl
Proosa IV – VI kl
Kenele Pärnaste „Makaronid ja nuudlid”, HLA, IV kl
Liilian Lember „Hommikumantliga rott”, Ridala põhikool, V kl
Markus Rand „Eeriku kangelastegu”, Vormsi põhikool, VI kl
Proosa VII – VIII kl
Anna Luuk „Üksinda kodus”, Lihula gümnaasium, VIII kl
Liisa Raavel „Kindel plaan”, Lihula gümnaasium, VIII kl
Johanna Lipp „Pimedas ei näe”, Lihula gümnaasium, VIII kl
Proosa IX – XII kl
Helen Lember „Õhtune jalkamäng”, Ridala põhikool, IX kl
Kaisa Esko „Kärbsena õhtusöögilauas”, Lihula gümnaasium, XII kl