10

Keskkonnaamet lükkas kaevandusvastase ekspertarvamuse kõrvale

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

 

Keskkonnaamet jättis arvestamata ekspertarvamuse, mis näitas olemasolevaid uuringuid korrektselt tõlgendades, et Kekkilä Niibi turbakaevanduse kuivendusvesi on rikkunud nii Salajõe karstiala kui ka selle kandi külaelanike kaevuvee.

Hüdrogeoloog Pille Sedman, olete esimene ekspert, kes ütleb, et turbakaevandamisel ja Salajõe küla kaevude vee rikkumisel on seos?

Jah, need on omavahel täiesti seotud.

Kuidas turbakaevandus kaevusid rikub?

Turbarabade kuivendusvesi voolab kõik Salajõkke. Kuna Salajõgi neeldub täies ulatuses kurisus – vesi mitte kuhugi kõrvale ei lähe –, siis kõik, mis jõkke juhitakse, läheb otseselt põhjavette. Aua kurisu, kus Salajõgi maa alla kaob, on lokaalne põhjavee toiteala. Põhjavette tulebki täpselt sisse kogu turbasodi ja muu kuivendamise värk. Kuna inimesed võtavad sellest põhjaveest oma joogivee, ei saa kuidagi väita, et turbakuivendusvesi ei mõjuta kaevusid. See on karstiala. Kui jõgi, kuhu turbakuivendusvesi juhitakse, oleks tavalisel maastikul, siis jõgi viiks kuivendusvee merre, mitte põhjavette. Salajõel on aga asjad täpselt vastupidi. Karstiala on õnnetus. Kõik uurijad üritavad praegu iga hinna eest näidata, et turba kaevandamine ei mõjuta põhjavett.

Miks püüavad kõik teised uurijad iga hinna eest väita, et kaevandus ei mõjuta kaeve?

Kui tahate seal kaevandada, kas otsite uurijad, kes ütlevad ausalt, milles on probleem, või otsite uurijad, kel palute näidata midagi muud? See on elementaarne, et kaevandaja tellib endale soodsa uuringu. See on nii tavaline Eestis keskkonnamõjude hindamisel, et pole millestki rääkida.

PILLE SEDMAN LANGOVITS

Pille Sedman. PEETER LANGOVITS

Kes maksis Teile Salajõe põhjavee eksperdiarvamuse eest?

Mitte keegi.

Aga kuidas Te selle peale tulite, et Salajõe põhjavett uurida?

Mu kursusekaaslase vanaisa talu on Salajõel. Tema pöördus minu poole. Algul mõtlesin, et see on harilik elanike vastuseis kaevandusele. See on nii tavaline, et ükskõik, mida tehakse, on naabruses elavad inimesed vastu. Kuna olen hüdrogeoloog, siis huvi pärast vaatasin materjale. Kui hakkasin aruandeid ja uuringuid lugema, siis avastasin, et nende järeldused on jama ja täiesti tendentslikud. Kõik uuringute järeldused lähtuvad kaevandaja huvidest. Mulle see asi ei meeldinud, sest turbakaevanduse naabruses elavad inimesed on kaitseta.

Eks neid külaelanikke ole sinna ka vähe järele jäänud.

See ei loe, keegi peaks ka nende väheste inimeste huvide eest seisma. Kuna külaelanikud ei ole hüdrogeoloogias kompetentsed, siis ma tegelesin selle asjaga. Puhtast huvist, sest Salajõe karst on ka väga põnev. Mulle ei meeldi, kui toimuvad sellised asjad, kui suhteliselt jama uuringu põhjal teeb keskkonnaamet otsuse. Needsamad uuringud näitasid mulle täpselt vastupidist, sest ega ma teinud midagi muud, kui kasutasin keskkonnamõju hindamise aruande uuringu andmeid. Nende andmete põhjal tehtud järeldused on täiesti valed ja tendentslikud.

Kui keskkonnaamet on Niibi turbakaevanduse laiendamise otsuse heaks kiitnud, kas on amet Teie arvates teinud teadlikult vale otsuse?

Jah! Mitte vale otsuse, ega keegi ole kaevanduse vastu, aga probleem on selles, et kaevanduse arendaja ei taha pennigi kulutada, et ka elanikel oleks hea. Tegelikult oleks vaja rakendada meetmed, et turbaraba kuivendusvesi ei rikuks põhjavett, aga kaevandaja ei taha midagi kuulda koostööst. Kuigi me pakkusime lahendusi – ei, sest kaevandaja tellitud uuringud ei näita mõju põhjaveele. Ja kõik!

Milliseid tendentslikke järeldusi on tehtud keskkonnamõjude hindamise aruandes?

Näiteks on toodud, et Salajõe vesi sõltub sõnnikumajandusest Oru peakraavi [Salajõkke suubuv lisaharu – toim] äärsetel põldudel. Ükski veeproov aga ei näita, et seal oleks värske sõnniku mõju. Ometi on see toodud ühe põhjusena, mis kaevuvett rikub. Siis on väidetud, et kopratammide taha kogunev heljum mõjutab põhjavett. Selliseid imelikke asju leidub aruande järeldustes, peale selle ka maakerge ja niitmata jätmine ning maaparandussüsteemide hooldamata jätmine. Aruandes on nimetatud imelikke mõjutajaid, aga kuidagi ei ole põhjendatud, kuidas need põhjavett mõjutavad. Kopratammide kohta olen ma lugenud ELFi (Eestimaa Looduse Fondi – toim) aruandest, et kopratamm on vee kvaliteedile hea, sest tamm peab sodi kinni ja vesi on puhtam. Niibi turbakaevanduse laienduse keskkonnamõjude hindamise aruandes leidub imelikke väiteid, mis ei põhine mitte millelgi.

Eestis on nii kombeks, et keskkonnamõju hindamise tellib kaevandaja.

Eesti põhihäda on: arendaja ei saa aru, et on kasulik, kui mõju hindaja näitab ära kõik võimalikud keskkonnamõjud, mis võivad hiljem välja tulla. Et inimesed ei läheks kohtusse ega ütleks, et arendus rikkus midagi. Selleks on vaja ette teada kõiki negatiivseid mõjusid. Eestis käib keskkonnamõjude hindamine nii, et mõjusid üritatakse vähendada, pisendada, näidata, et ei mõju.

Mis asi on puhastuslodu, mida nüüd Niibi turbakaevanduse juurde rajatakse?

Ideaalne puhastuslodu on selline asi, kuhu juhitakse põllumajandus- või kuivendusvesi. Lodus on taimed ja vesi puhastub looduslikult. Puhastuslodu toimib teatud tingimustel: ei ole nii, et lased vee ükskõik mis tingimustel, seal on vajalik paks savipinnase kiht või meetrine turbakiht. Ala peaks olema võimalikult looduslik, mitte nii nagu nemad arvavad, et juhivad vee ammendatud tootmisalale. Kuivendusvesi voolab tootmisalalt mööda kraave lihtsalt ära. Niiviisi lodu ei toimi.

Aga kas usute, et puhastuslodu on võimalik rajada?

Loomulikult, aga puhastuslodu häda on selles, et lodu võtab ära toitained. Tavaliselt tehakse see lämmastiku ja fosfori eraldamiseks. Aga turbaraba kuivendusvees on probleem rauas, PHTs, lahustunud orgaanilises aines ja vee agressiivsuses. Nende vastu puhastuslodu ei ole nii mõjus.

Mida tähendab kuivendusvee agressiivsus?

Rabavesi on agressiivne, sest selles on väga palju lahustunud CO₂. See peab olema tasakaalus vesinikkarbonaatiooniga. Kuna rabavees karbonaatiooni niisama hästi kui ei ole, on ainult lahustunud CO₂, siis nii kui ta jõuab karbonaatkivimisse, hakkab rabavesi karbonaati intensiivselt välja lahustama. Mida rohkem on CO₂, seda rohkem lahustab.

See tähendab paekivi lahustamist!

Täpselt nii. Karst, kuhu Salajõgi voolab, on viimasel ajal, kui kuivendusvett on jõkke juhitud, läinud intensiivsemaks. Kogu see sodi, mis paekivilõhedest välja tuleb, settib allikais ja Tiberna augus. Selle vastu ei aita puhastuslodu, see agressiivset CO₂ ära ei võta. Samuti ei võta ära rauda. Mingeid põhjalikke uuringuid ei ole selle kohta toodud. Peaks tegema katseväljaku ja vaatama, kuidas puhastuslodu mõjub, aga uuringus on lause, et puhastuslodu peab seda tegema. Lause, et see peab seda tegema, ei aita ega puhasta automaatselt.

NIIBI

Niibi turbakaevandus. ARVO TARMULA

Kaevandaja loodab uuele alale juba järgmisel aastal kopa sisse lüüa.

Küsimus on selles, et kaevandaja on juba vee reostanud. See algas kahetuhandendate alguses, kui tehti eelkuivendus Tui rabale ja Niibi 2 rabaväljale. Siis juhiti turbalasundist tohutu kogus rabavett Salajõkke. Sealt tuli nii palju hõljumit, et põhjavesi reostati kogu ümbruskonnas kahe aasta jooksul. See oli tohutu pauk!

Selles rabas on aastakümneid kaevandatud, kuidas see siis nüüd äkki tuli?

Loodusel on teatud puhverdamisvõime. Loodus talub teatud asju mingi piirini. Kui piir ületatakse, ei tule loodus enam toime. Salajõel piir tõenäoliselt ületati, kui võeti kasutusele kaks suurt kaevandusala. Turbalasundist juhiti välja 1,5 miljonit kanti vett, kui see oli heljumit ja sodi täis, siis see läks kõik põhjavette, settis lõhedesse.

Hõljum settis lõhedesse, mingi aja jooksul läheb see paekivilõhedest liikuma.

Kui olete Salajõel suurvee ajal käinud, siis teate, et seal on tohutu surve veel taga. Suurvee ajal peseb vesi hõljumi lõhedest ja allikatest välja. Kui orgaaniline aine on põhjavees, siis see võtab veest hapniku ära. Raud, mis on mittelahustuv raud kolmena, läheb lahusesse raud kahena ja settib inimese kaevufiltris. Kui inimene hakkab kaevust vett võtta, siis on filter rauda täis.

Ma ei saa aru, kuidas kõik uurijad, kes on Salajõel põhjavett aastaid uurinud, ei ole julgenud seda varem välja öelda.

Nojah, sellest on raske aru saada. Aga ma ei imesta selle üle, sest olen seda varemgi näinud. Ma olen pidanud ka varem tegelema sellega, et selliseid seisukohti ümber lükata. See, et kõik on nii öelnud, ei ole mingi argument.

Keskkonnateenistuse ametnik ütles mulle hetk tagasi, et kõik nende tellitud uuringud lükkavad Teie seisukohad ümber.

Aga nad ei ole ise ühtegi uuringut tellinud. Uuringud on lollusi täis. Uuring ei tähenda, et selle järeldused on adekvaatsed.

Mida külaelanikud saavd enda õiguste kaitseks teha?

Kohtusse minna. Tekkis väike lootus, et keskkonnaamet võtab mõistuse pähe. Usutakse alati rumalust; kui ütled lihtsa tõe, siis seda ei usu keegi.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Sigade revolutsioon | Peramõtsa Press

[…] kah)…? Võimalik, et seesama otsustamisseltskond lõi hiljuti sama notebooki alusel kulpi ühe naabruses asuva raba dreenimisvee lähetamisele põhjavette. Inimesed loevad oma tähtsat raamatut nii et higi voolab silmist, aga reaalsusega ei […]

Uh
Uh

Komm

kodanik
kodanik

Praeguses olukorras peaks Lääne elu kindlasti võtma luubi alla Keskkonnaameti vastutavad ametnikud- tegema nendega intervjuu, ka nendest ülalpool seisjatega.

Salajõelane
Salajõelane

Jutt jumala õige, et rauda palju. Siiani ei mõistnud, miks valged riided pesus kollaseks lähevad. Veefiltrid on ka kenasti rebasekarva.

DEF
DEF

Vald ei pea kooskõlastust andma kui ta leiab, et teema vajab põhjalikumat uurimist või et keskkonnamõjuhinnang ei päde. Kui allkiri on kergekäeliselt antud, siis vald enam oma lollust takistada ei saa. Vastasel juhul kaebab firma valla kohtusse. Hoian Salajõe rahvale pöialt, et saaksite ikka puhta joogivee tagasi.

Täpsi.
Täpsi.

Huvitav, kas Lääne- Nigula vald vaatabki kõrvalt ja ei pea antud olukorda millekski? Kes siis veel peaks omi inimesi kaitsma?

hipster
hipster

Lääne-Nigula vald jälle “esirinnas”.

silmaklapid
silmaklapid

Kurb lugu!Toompeale loosungitega jälle minna või?Kõik pigistavad silma enamasti kinni ja kuni enda vesi ok,sellest probleemist ei tea……Kas nii me rüüstamegi oma maad ,kahjud jätame järelpõlvedele kanda?Täielik häbiplekk!Nahhaalsus välja meie riigist!

point
point

Puhast vett pole,looduse tasakaal rikutud!Ja sellisel harukordsel karstialal…..Lõpetage ometi ära turba võtmine seal!

taust
taust

See annab lootust, kui leidub veel ausaid ja sõltumatuid eksperte, kel jätkub selgroogu suurtootjatele vastu seista!

Jõudu ja jaksu sulle Pille!

PS! Kohtusse ei peaks minema mitte ainult Salaküla elanikud vaid ka teiste külade elanikud keda see kaevandus mõjutab.
Rikutud põhjaesi ulatub tunduvalt kaugemale! Oluord on halvenenud just viimasel paaril aastal.

wpDiscuz