Möödunud kuul toimusid eestlaste osalusel Prahas kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlused. Suve lõpus saame meie kergejõustiklastele kaasa elada maailmameistrivõistlustel Pekingis, kirjutab haapsallane, 24-kordne Eesti meister käimises Margus Luik (pildil).
Iga suurema spordipeo eel alustatakse ühiskonnas arutelu, kas nn turistide saatmine tiitlivõistlustele on ikka õigustatud. Raiskavad maksumaksja raha ega paku vaatajale midagi! Kas teadmatusest või tahtmatusest tõsiasja tunnistada, ignoreeritakse fakti, et sporditipud on vaid jäämäe veepealne osa. Nii nagu mäel on jalam mis teeb tipu võimalikuks, on spordis keskmikud, kellega võrdluses tähtedel võimalik särada.
Me ei oskaks hinnata Usain Bolti supervõimeid kui ta üksinda staadionil silkaks. 100 meetri aeg 9.58 ei ütleks spordihuvilisele midagi kui puuduks võrdlusmoment konkurentidega. Võime ju ise sprindidistantsi läbida ning kõrvutada seda maailmarekordimehe tulemusega, kuid see ei teeks sangarit surematuks. Õige hinnangu saame profisportlaste omavahelist mõõduvõttu jälgides. Kõvad tegijad on kõik, kuid võitjaid saab olla vaid üks!
Teise olulise aspektina tuleb silmas pidada järjepidevust. Erki Noole suguseid imemehi sünnib kord sajandis. Selleks, et ala vahepeal välja ei sureks, peavad vankrit vedama tihtilugu mitte nii andkad kuid siiski sama suure kire ja pühendumusega treenivad atleedid. Paljude jaoks nende seast on tiitlivõistlustele pääs unistuste täitumine, mille nimel kogu elu treenitud. Normi täitnutena on neil täielik õigus suurest spordipeost osa saada. Tihtilugu on tiitlivõistlustele pääs suureks eneseületuseks. Utoopiline oleks sellisel juhul nõuda samal aastal veel üht imetegu!
Mõnede arvates peaksime sellel aastal kergejõustiku maailmameistrivõistlustele saatma ainult Gerd Kanteri ja Rasmus Mägi. Pannes aga välja vaid tipud, seaksime ohtu ala jätkusuutlikuse. Jah, nii toimides hoiaksime kokku raha, kuid mis saab siis kui nemad karjääri lõpetavad? Senikaua kuni ootame uut sangarit on nõrgemad tiitlivõistluste perspektiivi puudumisel ammu käega löönud ning ala varjusurma vajunud. Ärgem unustagem, et ajad on drastiliselt muutunud. Tänapäeva noort ei meelita spordi juurde võimalusega osaleda Eesti meistrivõistlustel või Balti maavõistlusel Kaunases. Tee tiitlivõistlustele peab jääma jätkuvalt avatuks kõigile normitäitjatele!
Arusaadav, et spordi peamine ülesanne on pakkuda emotsioone, kuid kogu aeg õnnestumisi kogeda pole võimalik. Vahepeal tuleb paratamatult rahulduda vähemaga, et siis taas siirast rõõmu tunda!
Olgem sallivamad ning mõistkem ja toetagem kõiki tippu pürgijaid. Nendesse invesreerides tagame võimaluse, et aeg-ajalt ilmub keskpäraste sportlaste vahelt särava komeedina uus rahvuskangelane.
Margus Luik, haapsallane, 24-kordne Eesti meister käimises
… ainult harjutamine teeb meistriks. Aga ainult kodus harjutamine muutub ikka igavaks küll. Vaja ka tugevate hulgas võistelda. Küll siis tulevad ka tulemused.
Vanas roomas aeti orjasid rahulolu tagamis eesmärgil hordide kaupa gladiaatoriheitlusi vaatama et summutada vastuhakk orjapidajate vastu nii ka praegu.