Läänemaal maitsestatud Brasiilia veiseliha pürib Eesti parimaks toiduaineks

Ridala vallas Ammuta külas tegutseva Snakit Foodsi kuivatatud veise- ja sealihalaastud Beef Jerky Barbecue ja Pork Jerky Original kandideerivad Eesti parima toiduaine tiitlile.

Snakit Foods tegutseb kunagise Sinalepa lihatööstuse majas 2012. aastast. Kirevas kilepakendis snäkid on müügil Eesti suuremais kauplusekettides.

Pakis on küll vaid 40 g õhukesi läikivaid lihaliistakuid, aga toorest peast tähendaks see korralikku kõhutäit – 160grammist steiki, mis annab kuni 60% päevasest valguvajadusest.

Toores liha tükeldatakse, segatakse maitseainetega ja jäetakse ööpäevaks suurde pöörlevasse nõusse maitsestuma. Siis läheb liha ahju kuivama. Selle järel lõigatakse liha parajaiks paladeks ja pakitakse.

See kõik võtab vähemalt kaks ööpäeva, ütles Snakit Foodsi tehnoloog Lille Laube. Tema mõtleb ka välja retseptid, paneb kokku maitseainesegud ja katsetab säilivusajaga.

Pika vinnaga tootmine

Säilivusajaga katsetamine tähendab, et enne kui uus toode kauplustesse müügile jõuab, kulub üle aasta katsetamist. Kui firma annab 13kuise säilivusaja, siis vähemalt nii kaua seisavad snäkipakid Laube kabineti laual. Toatemperatuuril, nagu kaupluseski. Pärast seda saadab Laube need laborisse. Seal uuritakse, kas on hallitust ja muid mikroobe.

Ka praegu on Laube kabinetis mitu pakki katsetusel.

„Nii et enne aastat uut toodet uuest toorainest turustada ei saa,” ütles Laube. „Kui tahad lühemat säilivust, siis läheb muidugi vähem aega.”

Nõnda alustaski firma tegevust 2011, aga turule jõudis toodang aasta hiljem.

Paari aasta eest oli Snakit Foods Eesti turul üsna üksi, nüüd on konkurente juurde tulnud.

Tooteid on 14 sorti, uued on katsetusel. Toodangust läheb 40% Soome, niisama palju jääb Eestisse. Ülejäänu jaguneb teiste riikide vahel.

Kõvem kord kui operatsioonisaalis

Sinalepa lihatööstus on suur kahe korrusega hoone. Kunagi oli seal tööl ligi 50 inimest. Nüüd on töötajaid neli.

Enne kui Lille Laube meid oma kabinetist tootmise poolele lubab, tuleb täita külastaja ankeet, vastata paarikümnele tervist ja põetud haigusi puudutavaile küsimustele. Siis jäävad lauale kell ja sõrmused. Järgmises ruumis müts pähe, kittel selga, kilesussid jalga, kilekindad kätte.

„Ma käisin operatsioonisaalis ka ilma kinnasteta pildistamas!” ei jõua fotograaf Arvo Tarmula ära imestada.

Sellestki on aga vähe. Järgmises ruumis peab kinnastatud käed seebiga puhtaks pesema ja siis käed piiritusega desinfitseerima. Alles siis avanevad meile järgmised uksed.

Töötajail käib iga ruumi jaoks veel ise põll ette ja nad peavad kasutama kaht eri värvi kindaid. Kui lõigatakse juba kuiva ja valmis liha, on käes sinised, sest siis – aga hoidku taevas selle eest – on kohe näha, kui kindast peaks tükike valmistoodangu hulka sattuma. Toorest liha lõigatakse valgetega. Meie saame valged.

Toodangu ja toormega on nii, et kaup tuleb sisse ühest uksest ja läheb välja teisest. Euronõuete kohase puhtuse pidamiseks kulub selles majas küll hulk raha.

Maja on külm nagu hundilaut. Kõige soojemad on pakkimisruum ja valmistoodangu ladu, seal võib olla 18 kraadi, nagu kaupluseski. Mujal on 12 või 5–7 kraadi, olenevalt sellest, mis tööd tehakse.

Eesti liha pakendatakse halvasti

Et snäkid tehakse väga heast lihast, kasutatakse vaid kindlat tükki loomakere tagaosast. Laube on püüdnud kasutada ka Eesti loomaliha, aga see kvaliteet ei vea välja. Eesti veiseliha võib hea olla, aga ta on halvasti töödeldud.

Oma juttu kinnitas Laube fotodega, kus on kõrvuti Brasiiliast tulnud liha ja Eesti lihakombinaadis pakendatud maheliha. Brasiilia liha on roosa, kelmest ja rasvast viimase narmani puhas, ei ole tilka verd. Selle kõrval näeb Eesti oma tõesti halb välja, sellise liha ettevalmistus tähendab lisatööd ja lihakadu.

Kasum tuli alles neljandal aastal

Snakit Foodsi kolme aasta majandusaruanded näitavad, et müügitulu kasvab jõudsalt, aga kasvanud on ka kahjum.

„Esimesed paar aastat olid rasked,” tunnistas firma omanik Vladimir Bolhovitin. Kasumisse jõudis firma alles mullu.

Parima toiduaine konkursile läks firma lootusega saada oma toodetele suuremat tähelepanu. Bolhovitini sõnul on nende snäkid puhas liha, mitte nagu vorst, millest pole teada, mida see sisaldab.

„Võin snäkke anda oma lastele, ilma et tunneksin, et olen midagi valesti teinud,” ütles Bolhovitin.

Bolhovitini sõnul ei saa Eestis paljud inimesed endale lubada häid asju, sh head toitu, sest hea on kallis.

„Kui rohkem inimesi saaks endale lubada head ja huvitavat toitu, läheks kõigil paremini,” ütles Bolhovitin. „Sellest võidaks inimesed ja tootjad, kogu Eesti.”

Snakit Foods on konkursil ainus Läänemaalt

Tänavu on Eesti parima toiduaine piirkondlikul konkursil 27 Eesti väikeettevõtet, nad on hindamisele esitanud 57 toodet.

Snakit Foods võistleb Lääne-Eestis, mis hõlmab Lääne-, Saare- ja Hiiumaad, Pärnu- ja Järvamaad. Snäkifirma on Läänemaalt ainus osaleja ja tal tuleb Lääne-Eestis võistelda 14 tootega.

Piirkondlik konkurss on üks osa parima toiduaine konkursist. Seal võistlevad uudistooted 12 toidukategoorias.

Võitjad kuulutatakse välja 29. aprillil. Konkursi korraldab Eesti toiduliit.
 

Fotod: Arvo Tarmula