Mullu Läänemaal tublide taksojuhtide abiga tabatud telefonikelmid, kes olid oma kuritööks spetsiaalselt Leedust Haapsallu sõitnud, on laiema probleemi sümptom. Viimase paari aasta jooksul on sageli kuulda olnud juhtumitest, kuidas ühes või teises Eesti paigas on eakad, tavaliselt vene keelt kõnelevad inimesed langenud petturite ohvriks.
Tüüpiline skeem näeb ette, et võõras, ennast sageli politseiniku või muu ametnikuna esitlev kelm võtab oma ohvrile kõne ja väidab, et selle inimese lähedane on põhjustanud õnnetuse ja selle lahendamiseks tuleb kohe maksta suurem summa sularaha. Murelikuks teeb, et nii nagu ka tänases lehes kajastatud juhtumi puhul, on tuldud inimesi kimbutama piiri tagant. Eestist hakkab vähemalt kelmuste poolest saama omalaadne krimiturismi sihtmaa. See pole tiitel, mille üle rõõmustada.
Kui arvestada, et meedia on sellesarnastele juhtumitele korduvalt tähelepanu pööranud, tekib küsimus, miks inimesed ikka ja jälle kurikaelte õnge lähevad. Üks põhjusi võib-olla keeleküsimus. Kohalikud Eesti telekanalid vene keeles oma uudiseid ei edasta. Ei ole ka sugugi kindel, et eakad hangivad uudiseid internetiportaalidest. Teisest küljest on Eestis ka üleriigilise levikuga venekeelsed ajalehed. Võimalik, et need inimesed ei tarbigi Eestis toodetud meediat, olgu see mis keeles tahes.
Kõigil meist tasub mõelda, kas meil on sugulasi, sõpru või tuttavaid, kes säärase petuskeemi ohvriks võivad sattuda. Kui meenub mõni, ei tee paha teinekord temaga juttu ajades ka telefonikelmuste teema üles võtta ja soovitada, et kui nad peaksid sellise kõne saama, helistaksid nad kohe politseisse ega usuks lugu sellest, et liiklusõnnetust, milles inimesed on tõsiselt kannatada saanud, saab Eestis sularaha eest vaka alla jätta.